Heljo Pikhof: Seagripp ründab, valitsus vaikib

Heljo Pikhof. Foto: .

Seagripi teeb eriliseks haigestunute suur arv, haiguse kiire levik ja väga paljude inimeste nõrk immuunsus, mistõttu tõmmatakse juba paralleele 1968. aastal laastanud nn Hongkongi gripiga, millesse haigestus ligi 30 protsenti maailma elanikkonnast. Siinkohal on oluline teada, et A/H1N1 tüsistuste riskigruppi ei kuulu üle 50aastased inimesed, kel on teatud immuunsus.

Sellises olukorras ootab rahvas riigivõimult selget sõnumit ja valmisolekut võitluseks uue gripiviirusega.

Paraku pole valitsusel ei valmisolekut ega ka tegevuskava, mis peaks andma täpsed tegutsemisjuhised kiirabile, perearstidele ja haiglatele ning kirjeldama raviasutuste ülesandeid ja nende omavahelist koostööd.

Otsustajaid iseloomustab hoopis loidus, mis on looritatud lootusega, et küll suurem karikas meist mööda läheb. Sotsiaalministeeriumist kostab kohati lausa vastutustundetut juttu: keegi lubab kohe epideemia välja kuulutada, keegi teine leiab seevastu, et muretsemiseks pole põhjust, kuna võib-olla saame varsti vaktsiini ... Keegi kolmas loeb võimalikke surnuid kokku.

Teatavasti on kõige efektiivsem vahend seagripi vastu vaktsiin, mida on tellitud kahelt firmalt ja mille esimesed 150 000 doosi jõuavad Eestisse detsembris, ülejäänud 100 000 jaanuaris. Samal ajal pole teada, kuidas hoida vaktsineerimise ajal vaktsineeritavad inimesed lahus gripihaigetest, teistest patsientidest ja viirusekandjatest.

Paber kohustab perearste gripihaigeid ja muude diagnoosidega patsiente eraldi vastu võtma, mis pole aga tagatud. Arsti ukse taga ootavad kõrvuti kõrge palaviku ja immuunpuudulikkusega inimesed. Kuidas teha nii, et perearsti ukse juures ei kohtuks gripihaige ja südamehaige, kellest viimane võib nakatumise korral grippi surra?

Plaanis on vaktsineerida ainult riskigruppi kuulujad, kelle seast arvati välja kaasasündinud südamerikkega haiged.

Ka laste riskigruppe vaktsineeritakse haiguste järgi, vaid kõiki väikelapsi vanuses kuus kuud kuni kaks aastat ootab vaktsineerimine. Veel pole selge, kuidas käib õigeaegne ravi rasketel juhtudel.

Teatavasti tuleb raviga alustada hiljemalt 48 tunni jooksul pärast grippi haigestumist. Kui see peaks juhtuma reede õhtul, pääseb perearsti juurde alles esmapäeval, sest nädalavahetusel arst koduvisiite ei tee ja ravimeid välja ei kirjuta, nagu ei anna retsepte välja ka kiirabi.

Kuhu pöördub külas või metsatalus elav inimene nädalavahetusel? Nii võivad sajad haigestunud sattuda puhkepäevadel abitusse seisundisse.

Kutsun valitsust üles seagrippi märksa tõsisemalt võtma, sest kaalul on inimelud. Kogu meditsiinisüsteemi tegevus peab olema praegu suunatud sellele, et raske haiguse ohvreid ja viirusesse nakatunuid oleks võimalikult vähe, et haigestunud inimesed saaksid parimat ravi.