Hambaarstid lükkavad müüte ümber

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hambaharjad.
Hambaharjad. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Eesti inimeste seas on väga levinud eksimus, kus pärast sööki tõtatakse hambaid pesema. Kliinik 32 peaarst Lauri Vahtra juhib tähelepanu, et seda ei tohiks teha.


“Söömine ja näksimine põhjustab suus happerünnaku, muutes hambapinna pehmeks,” hoiatas ta. “Kui nüüd hambaid harjata, kahjustame hambavaapa. Elu näitab, et sellisel moel kahjustunud hambaid esineb patsientidel tihti – kõik väga hoolsad hambapesijad, aga valel ajal, vale pasta ja vale pesemistehnikaga.”



Vahetult pärast toidukorda on soovitatav närida ksülitooli sisaldavat suhkruvaba närimiskummi. Söömise ja hambapesu vahele peab jääma vähemalt 30 minutit.



Vahtra sõnul tuleb patsiendile õige suuhügieeni tagamisel appi kolmesammuline hammaste ABC, mis koosneb hambaharjast, hambaniidist ja keelekaabitsast.



Hambaid tuleb harjata hommikul ja õhtul vähemalt kaks minutit pehme (soft) harja ja fluoriidi sisaldava hambapastaga. Harja tuleb hoida sõrmedega kergelt nagu sulepead – liiga tugev harjamine kahjustab igemeid. Harjased peavad olema hambapinna suhtes 45kraadise nurga all nii, et äärmine harjaste rida ulatub puhastama ka igemeserva alt. Valgendavaid pastasid ei tohiks kasutada rohkem kui kord nädalas, sest need kahjustavad hambapinda, omamata tegelikku valgendavat efekti.



Vähemalt kord päevas tuleb kasutada hambaniiti, mis aitab eemaldada bakterid sealt, kuhu hari ei ulatu. Keelekaabits aitab eemaldada baktereid keelelt. Lisaks aitab hammaste eest hoolitseda suuvedeliku kasutamine pärast hammaste pesemist ja suhkruvaba ksülitooli sisaldava närimiskummi kasutamine pärast söömist. (PP)

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles