/nginx/o/2008/12/10/103668t1ha0d3.jpg)
Aeg-ajalt on majandushuvilisel mõttekas sirvida statistilisi palgaarve. Kümnetest statistikaameti palganäitajatest jõuavad päevalehtede veergudele kõige sagedamini täistööaja põhjal arvutatud keskmise brutokuupalga andmed, mida kõikide palgaliste võrdlemiseks sobimatuse tõttu on tihti kritiseeritud.
Tõepoolest, ega täistööaja kohta arvutatud keskmine brutokuupalk olegi üksüheselt võrreldav poole tööajaga maksumaksja palgaga. Viimasena mainitu 5000kroonine brutopalk läheb täistööaja arvestuses 10 000 krooni saajate reale. Kindlasti on aga täistööajalise brutokuupalk seonduv muude majandusnäitajatega ja minu arvates eriti ilmekas tegevusalade palgataseme võrdlemisel.
Kaheksa aastat kestnud ja 2005. aastast lausa ralliks muutunud palgakasv on selleks korraks läbi. Statistikaameti täistööaja järgi arvutatud keskmise brutopalga andmed 2008. aasta ja 2009. aasta esimese kvartali kohta näitavad, et veel eelmisel aastal jõudsalt kasvanud palk jäi tänavu I kvartalis ligilähedaselt eelmise aasta tasemele ja langus jätkub.
2008. aasta I kvartalis oli keskmine palk 12 337 krooni, 2009. aastal 12 147 krooni ehk eelmise aasta omast 1,5 protsenti väiksem (joonis 1 ja tabel 1). Teises kvartalis oli langus eelmise aasta tasemega võrreldes 4,4 ja kolmandas 5,9 protsenti. Majandussurutis ja üha kasvav, nõudlust ületav tööjõupakkumine alustasid oma loomulikku tööd, kuid veel mitte kõikidel tegevusaladel.
2009. aasta I kvartalist esitab statistikaamet keskmise palga andmeid tegevusalade kaupa mõnevõrra muudetud struktuuris ja nimetustega.
Mõnel alal (uute nimetuste järgi) palk I kvartalis isegi kasvas, näiteks elektrienergias, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises 14, veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekütuse alal 7,4 ning kinnisvara valdkonnas 4,6 protsenti (tabel 1). Ülejäänud tegevusaladel oli tempokas kasv kas pidurdunud miinimumini või alustanud langust.
Palgaralli lõppemine ja tegevusalade osaline struktuurimuutus annab põhjust põgusaks kokkuvõtteks (tabel 2). Selle sajandi kaheksa aastaga kasvas keskmine brutokuupalk 2,6 korda, 5000-lt 13 000 kroonini.
Põllumajanduses ja jahinduses, mis 2000. aastal oli veel tegevusalade palgaandmete loetelus viimasel kohal (2823 krooni), kerkis palk kõige rohkem, kolm ja pool korda, kuid sellest piisas tõusuks ühe koha võrra. Suurima tõusu tegevusalade loetelus, kümnendalt kohalt viiendaks, tegi ehitus - majandusbuumi alatine tähtis osaline.
Suur osa suurest kasvust, kolm ja pool tuhat krooni tuli kahel viimasel, 2007. ja 2008. aastal. Kui 2006. aasta keskmine palk oli 9407, siis möödunud aastal juba 12 912 krooni.
Statistikaamet vaatleb keskmist brutopalka ka omaniku järgi (tabel 3). Palgaralli kõrgperioodil kasvasid palgad tõhusamalt seal, kus omanikuks oli riik või omavalitsus, keskmiselt 44 protsenti, Eesti eraomaniku juures aga 35 protsenti.
Üldise kasvulainega läksid kaasa riigikogu ja ülejäänud keskmise brutopalgaga seotud palgalised. Kaasa arvatud omavalitsused. Hoolimata tööviljakuse mahajäämusest samal ajal.
Majandussurutise üheks põhjustajaks peetakse mõõdutundetut laenamisvaimustust.
Julgeks arvata, et palgaralli kõrgperioodil saavutatud soliidne palgatase ja majandusedust tulenev põhjendamatu kindlustunne andis paljudele kõrgendatud enesekindluse võtta suuri ja pikaajalisi laene. Kätte on jõudnud vastupidine suund - kärbete aeg.
Kiiremini reageeris Eesti eraõiguslik omanik. Käesoleva aasta esimeses kvartalis langes siin keskmine palk 5,5, teises 8,9 ja kolmandas 8,7 protsenti. Säästlikumast majandamisest räägiti, kuid riikliku ja kohaliku omavalitsuste majapidamistes jõuti palga keskmise taseme vähenemiseni alles II kvartalis (joonis 2).
Nüüd hoiatas regionaalministergi Õhtulehes: "Rahvuslik rikkus, mida ümber jagada saame, jääb järgmistel aastatel 2005.-2006. aasta tasemele. See seab piirid riigi ja omavalitsuste kuludele, mis lihtsalt ei saa jääda 2008. või 2009. aasta alguse tasemele."