Sellise pealkirja all ilmus läinud kuul Svenska Dagbladetis artikkel Rootsi põhimõttelisest otsusest anda Põhjala ja Balti riikidele võimaliku konflikti puhul sõjalist abi. Postimees avaldas ülevaate Svenska Dagbladetis kirjutatust 21. novembri lehes pealkirja all ”Eesti võib kallaletungi korral Rootsilt sõjalist abi saada”.
Kommentaar: Rootsi on valinud poole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast Venemaa rünnakut Gruusia vastu 2008. aasta augustis on Rootsis hakatud teatud sõjalistele aspektidele vaatama senisest teistsuguse pilguga. Jah, ajalooliselt neutraalne Rootsi on valinud poole: Sverige har valt sida.
Kui Balti riike peaks tabama rünnak, siis Rootsi sekkub – sellise otsuse on teinud Rootsi parlament. Samal ajal on regioonis hakanud oma sõjalisi muskleid pingutama Venemaa. See tähendab, et Läänemerest võib saada kriisipiirkond.
Kui Euroopa Liidu või Põhjamaade riiki rünnatakse, langetab Rootsi otsuse igast konkreetsest juhtumist lähtudes. Tegemist võib olla nii tsiviil- kui sõjalise abiga, ütles kaitseminister Sten Tolgfors.
Kriisi puhul Baltikumis võib Rootsist ja Soomest saada liitlasüksuste baas.
Eesti, Läti ja Leedu võeti NATOsse 2004. aastal. Liikmete lisandumisel ei teinud NATO mingeid ettevalmistusi ega plaane nende kaitseks, on selgunud NATOst pärit ja Svenska Dagbladeti kättesaadud andmetest. Balti riikide kaitseplaani ei peetud vajalikuks ja NATO ei soovinud provotseerida Venemaad. Gruusia sündmused on sundinud suhtumist muutma. USAgi kaalub teha senisest rohkem õppusi Läänemere piirkonnas.
ELi solidaarsusklausel tuleneb Lissaboni leppe paragrahvist 42.7. Kui üks liikmesriike langeb oma territooriumil relvastatud kallaletungi ohvriks, on ülejäänud kohustatud andma sellele riigile toetust ja abi kõigi oma käsutuses vahenditega ÜRO põhikirja 51. paragrahvile vastavalt.
Rootsi solidaarsusklausli võttis parlament vastu 16. juunil 2009. Rootsi ei käitu passiivselt, kui katastroof või rünnak peaks tabama mõnda muud ELi riiki või Põhjamaad. Rootsi ootab, et need riigid tegutsevad samamoodi, kui õnnetus või rünnak tabab teda. Samuti on sätestatud, et Rootsi peab olema võimeline andma ja vastu võtma sõjalist abi.
Kas Rootsi vähendatud suuruses kaitsevägi on veel võimeline neid kohustusi täitma? Gotlandi saarelt toodi sõjaväeüksused ära, kuulsaid rannapatareisid ei peetud isegi enam vajalikuks.
Lähtudes olukorrast, on nüüd üks rannakaitsepataljone Gotlandile tagasi toodud.