/nginx/o/2009/12/16/283281t1h3fb3.jpg)
Saabunud pakasega on seni suvist diislikütust kasutanud sõidukid seisma jäänud, sest talvistesse oludesse sobimatu kütus on paagis hangunud.
Suvist diislikütust ei saa talvel parandada
/nginx/o/2015/01/02/3650467t1hd276.jpg)
16. detsember 2009, 12:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et diiselmootoriga auto külmaperioodil probleemideta liiguks, jagas näpunäiteid AS Eesti Statoili kontseptsioonijuht Kai Realo.
"Ekspluatatsiooniliselt ei ole kliendil võimalik külma ilmaga hanguma hakanud suvist diislikütust "parandada", tankides juurde talvist diislikütust, sest talvine diislikütus ei suuda juba moodustunud parafiinihelbekesi lahustada," seletas Realo.
Parafiini saab lahustada vaid diislikütust soojendades, näiteks autoga sooja ruumi sõites, mille järel tuleks suvine diislikütus kütusepaagist eemaldada ja tankida kvaliteetset talvist diislikütust.
Talveperioodil on soovitatav pidevalt talvist diislikütust kasutada, sest kunagi ei tea täpselt, millal kütusepaak tühjaks saab või millal ilm külmaks läheb.
Näitajaks, millega iseloomustatakse diislikütuse võimet külmale vastu pidada, on hägustumispunkt ehk temperatuur, mille juures tekivad kütuses esimesed parafiinikristallid.
Teine näitaja on külmfiltri ummistumispunkt – temperatuur, mille juures on parafiinikristalle nii palju, et need ummistavad sõiduki kütusefiltri.
Eestis diislikütusele esitatavaid kvaliteedinõudeid reguleeriv standard sätestab, et suvisel perioodil on lubatud Eestis müüa suvist diislikütust külmfiltri ummistumispunktiga maksimaalselt -5 kraadi.
Talvisel perioodil on lubatud müüa talvist diislikütust (DT) külmfiltri ummistumispunktiga maksimaalselt -26 kraadi ja hägustumispunktiga -16 kraadi.