Valitsussektori kokkuhoiu vajadus ei ole mingi uudis. Säästlikult tuleb toimetada nii keskvalitsusel kui kohalikul tasandil. Ühelt poolt on selge, et vajame säästlikku eelarvepoliitikat, et kindlalt püsida rajal, millelt eurole üleminek on reaalne ja jõukohane. Teisalt peitub kokkuhoiu taga midagi sügavamat.
Säästmine ei tohiks teemana kerkida vaid siis, kui raha napib. Ettenägelik eelarvepoliitika peaks meile omane olema parematel päevadelgi. Praegu on siiski sobiv aeg, et vaadata üle kohalike omavalitsuste senised tegutsemisviisid ja üldine rahasse suhtumine.
Kesise eelarvetasakaalu oht tekib siis, kui heades oludes tehakse uljaid otsuseid ja võetakse üleliia suuri riske. On ju teada, et kohalikel omavalitsustel on seadusega lubatud laenu võtta kuni 60 protsenti oma eelarve puhastuludest ehk siis laenubaasist arvestatakse välja sihtotstarbelised eraldised. Selline piir on seatud eesmärgiga kaitsta valdu ja linnu pankrotistumise eest. Samal ajal ei tähenda see, et laenama peaks tingimata selle piirini.
Ei ole mõeldav, et keskvalitsus püüab üles leida väikseimagi kokkuhoiukoha, samal ajal kui omavalitsused jätkavad samamoodi kui varem.
Kohalike omavalitsuste otsused mõjutavad olulisel määral avaliku sektori eelarvetasakaalu. Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt võib kohalike omavalitsuste tekitatav eelarvedefitsiit ulatuda 1,2 miljardi kroonini või üle sellegi. Kindlasti ei ole kõik omavalitsused siin võrdselt vastutavad. Esiteks erineb omavalitsuste laenukoormus, teiseks nende ambitsioonikus edasiste sammude suhtes.
Meil on omavalitsusi, mille eelarve on tasakaalus või jäägiga, aga palju leidub neidki, mille eelarve on selges defitsiidis. Eestis on viis omavalitsust, mille eelarve defitsiidiks on arvestatud üle 100 miljoni krooni, kõige suurem puudujääk ulatub üle 600 miljoni. Eelarvemiinuste negatiivsete mõjude likvideerimiseks peavad kokku hoidma aga kõik, sest teisiti ei ole võimalik avaliku sektori eelarvet ohjes hoida. Jõupingutusi tuleb teha nii rikkamatel kui vaesematel linnadel-valdadel.
Põhjus, miks omavalitsuste eelarvedistsipliin nii oluline on, tuleneb selle mõjust riigi rahandusele ja selle kaudu Eesti püüdlustele euroga liituda. Omavalitsused peavad samamoodi kui riik andma oma panuse, et saaksime kriisist võimalikult hästi väljuda ja täita euroks vajalikud kriteeriumid.
Ühisraha elavdaks me majanduskeskkonda ja aitaks riiki tuua investeeringuid. Euro on usaldusväärne raha, mis annab välisinvestoritele otsustamisel lisakindlust. Meile tähendab see töökohti, senisest aktiivsemat majanduselu ja madalamaid intressimäärasid.
Oleme olukorras, kus peame tegema karme otsuseid, et püsida euro kursil. Tulevikule mõeldes ei tohiks see jääda ühekordseks kiireks aktsiooniks, mille abil täita teatud kriteeriume. Vastupidi, peame kinni haarama võimalusest revideerida kogu senist mõttemaailma.