/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Ajakirjandusse on jõudnud kaks näotut lugu. Esimene puudutab kahe tipp-poliitiku, põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi ja eelmise siseministri Jüri Pihli ning nende poegade sõidutamist piirivalve uuel päästekopteril.
Juhtkiri: Ajastatud skandaalid?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teine lugu on Tallinna praeguse abilinnapea Jüri Pihli avaldus kaitsepolitseile, milles ta süüdistab Eesti pea-, välis- ja justiitsministrit ei rohkemas ega vähemas kui riigireetmises. Meenutuseks olgu öeldud, et juhtum puudutas Venemaa kõrgetele ametnikele Sergei Markovile ja Vassili Jakemenkole Eesti kehtestatud Schengeni viisakeelde. Markovilt võeti keeld teadupoolest maha, Jakemenkol nii hästi ei läinud.
Toona algatas kapo välisministeeriumi avalduse põhjal uurimise info lekitaja leidmiseks.
Mõlemad juhtumid näitavad ilmekalt Eesti tipp-poliitikute mõttemaailma, nende arusaama eetikast ja juurdunud enesekindlust, et nad võivad teha, mida tahavad.
Laste lennutamine päästekopteri patrull-lennul tähendaks arenenud demokraatias poliitikutel ametist ilma jäämist.
Ent mõlema loo puhul on veel üks tahk, nimelt ajaline. Kopteril lennati lusti 2008. aasta suvel, viisaskandaal lahvatas lühiajaliselt tänavu septembris, Pihli avaldus kaposse pärineb detsembri algusest.
Tekib õigustatud küsimus, miks lekitati need poliitikuid diskrediteerivad juhtumid ajakirjandusse just nüüd. Pihl istub ja igavleb Tallinna linnavalitsuses ning põllumajandusminister Seeder pole samuti väga suure kaliibriga poliitik. Enamgi: ees pole valimisi, vaid jõulud ja aastavahetus.
Pigem vangutab tavakodanik nende lugude puhul pead: küll on poliitikud ikka ülbeks läinud!