Ilmar Tiismaa: Mis ilmatark, ma olen ikka ilmavaletaja

Foto: Andres G. Adamson

Vähe on ilmselt Eestis inimesi, keda viimase paari nädala jooksul oleks rohkem intervjueeritud kui Pärnumaal Lõpel elavat ilmatarka Ilmar Tiismaad. Mis teha, kõik ju väga igatsevad valgeid jõule ja tahaks teada, kas talv tuleb ikka talve moodi lumine ja külm.

Nii ongi Tiismaal ilmaandmeid täis vihikud praegu alati lauale käepärast sätitud, et olla valmis oma tähelepanekuid jagama, kui mõni reporter ajalehe juurest või raadiost helistab. Isegi kahe telesaate meeskond pole pidanud paljuks sõitu Tallinnast Lõpele, et seapõrnade pealt vaadata, millist ilma eelolev talv tõotab.

Meidki huvitab, kas jõulud tulevad sel aastal valged.

Kuna läinud suvi ja sügis takkapihta olid suhteliselt vihmarohked, kardan, et sel talvel eriti palju lund taevast ei tule. Olen tähele pannud, et taevataat enamasti ikka reguleerib seda asja niimoodi. Lõuna-Eestis sajab lund ilmselt rohkem, aga meie kandis tuleb napimalt.

Mis puudutab jõululaupäeva, siis mina arvan küll, et kui uue nädala algupoolel külm isegi järele annab, see lumekirme, mis juba maha sadanud on, jõululaupäevaks ära sulada ei jõua. Sel aastal peaks ikka lumega jõul meil tulema. Kes tahab, saab saanisõidu tehtud.

Olen 1993. aastast üles märkinud, kas on olnud lumega või lumeta jõulud. Siit vihikust saab vaadata, et 2002. aastal lõppesid meil Lõpel külmad jõulud ära ja 2003. aastast alates on viimased kuus jõuluaega suhteliselt soojad olnud: maapind on olnud kas täitsa must või õhukese lumekirmega.

Lugesin üle kevadel ilmunud ilmatarkade ennustusi tänavuse suve kohta ja mitmest teisest erinevalt väitsite, et suvi tuleb sant. Nii tõepoolest oligi. Milliste märkide põhjal te seda teadsite?

Eks ma uurisin pikaaegsete ilmaandmete ületähenduste järgi, millisele talvele missugune suvi on järgnenud. Selle põhjal saab järeldusi teha.

Pealegi, kui oled juba nii pikka aega ilma vaadelnud, tekib huvitaval kombel mingi sisetunne, mis ütleb sulle vastuseid ette.

Läinud suvel oli küll rohkelt sademeid ja päevitada väga palju ei saanud, aga põllumehele oli ikkagi üsna soodne hooaeg. Kui vaadata nüüd edasi, siis keskmise suve järel tuli meil normijärgne september ning selle põhjal järeldades peaks meil eelolev talv soojapoolne tulema.

Samal ajal siit mitte väga kaugel elav Oidrema mõisa peremees on saatnud mulle juba augustist alates seapõrnasid uurida ja need näitavad valdavalt hoopis külma talve.

Vastuolu.

Jah, aga siin tuleb arvesse võtta, et seapõrna järgi ilmaennustused käisid vanarahval Juliuse kalendri põhjal. Venemaal võeti Gregoriuse kalender vastu alles 1918 ning Juliuse ja Gregoriuse kalendri vahe on 13 päeva. Seega oleme Juliuse kalendri järgi praegu alles detsembri alguses. Talve alguses seega.

Ja millal vanarahvas siga tappis? Ikka nädal või kaks enne jõule. Noh, verivorstid oli ju vaja valmis teha. Siga tapeti ära ja talumehed vaatasid, et ühel aastal on looma põrn õhem, teisel hulga paksem. Kindlasti tekkis küsimus: mida see erinevus tähendab? Siis ilmselt hakatigi aja jooksul tähele panema, et kui seapõrn on paksem, tuleb külm talv, kui õhem, siis soojem.

Mina arvestan talve algust hoopis niimoodi, et kui sajab maha esimene lumeräitsakas ja võtad 40 päeva edasi, siis saabubki õige talv. Mõni päev siia-sinna, aga üldjuhul on see nii olnud. Tänavu tuli ka niimoodi välja.

Kui kaua olete seapõrnadega ilma ennustanud?

Olen põrnasid ammu uurinud, oma paarkümmend aastat, aga 15 aastat olen andmed kirja pannud ja analüüsinud.

Mul on välja mõeldud ja valmis meisterdatud oma skaala, mille peal kodu- ja metssea põrnasid võrdlen, ja selle põhjal saan öelda, milline ilm siin Lääne-Eesti kandis tulla võib. Ma toonitan, et rõhk on sõnadel “võib tulla”.

Aga kui tõsiselt säärast ennustamist võtta saab?

Kirjapandud andmed räägivad, et 25 protsenti aastate jooksul minu uuritud põrnadest näitasid talveilma valesti ja 50 protsenti täitsa õigesti. Ülejäänud 25 protsenti põrnadest olid õige suhtes ühele või teisele poole pisut nihkes, noh enam-vähem. Seega on tõenäosus, et põrn midagi ikka näitab, täitsa olemas.

Olen lugenud, et isegi Ameerikas pidavat seapõrnade järgi ilma uuritama.

Minu käest on päris tihti küsitud, kuidas seapõrn ometi oskab ilma näidata. Mis ma oskan vastata? Mina ei tea. Tegelikult on ju põrn selline organ, mille kõiki funktsioone ei oska teadlasedki veel lõpuni lahti seletada. Nagu pimesoolelgi. Võib-olla tõesti koguvad põrnad endasse midagi talve üleelamiseks vajalikku ja seepärast ongi igal aastal nende kuju erinev. Tasuks uurida.

Mida siis põrnad selleks talveks lubavad?

Põrnade järgi tuleb talve algus järsu külmenemisega ja talv ise küllalt pikk, poole märtsini koguni. Tuletan meelde, ma räägin kõike seda Juliuse kalendri järgi!

Tänavu on mulle toodud metssea põrnasid augustist alates igal kuul. Kõik need näitavad üksmeelselt talve algust külmana ja talve keskpaika koguni väga külmana.

Sulaperioode satub talvel ikka sekka, aga kokkuvõttes tuleb keskmiselt külm või aastate keskmisest pisut külmem talv. Siin Lõpel olen ma mõõtnud jaanuari keskmiseks temperatuuriks 4,8 ja veebruaris 5,2 miinuskraadi.

Huvitav on, et valdavalt näitavad põrnad sel aastal ikkagi ühtemoodi. Eks aeg näita, kas see tõtt tähendab.

Põrnaga talveilma ennustamine on üks ütlemata hea teema, mille üle keelt teritada. Ometi tundub huvi selle vastu suur olevat?

Jah, ajakirjanikud on praegu üle paari päeva telefoni otsas ja televisioon on sel kuul kaks korda mul kodus käinud.

Mind on põrnade pealt ennustamise teemal kutsutud esinema koguni kõikjalt Eestist Pärnusse Strandi kokku tulnud rahandustegelaste seminarile. Head raha maksti veel mulle selle jutu eest seal.

Olete saanud Eestis väga tuntud ilmatargaks, aga ise kipute ennast viimastel aastatel hoopiski umbluu ajajaks nimetama. Miks?

Mina ütlen ikka kõigile alustuseks, et ega ma ole ilmaennustaja, olen ilmavaletaja. Kui läheb täppi, on hästi, ja kui ei lähe, mis parata. Mõni aasta on läinud päris täppi küll. Aga võib-olla oli see hoopiski õnn.

Meil Eestis on nii keerulised ilmastikutingimused, et mitte keegi ei saagi pikema aja peale täpselt ennustada. Isegi teadlased seal Tallinnas hüdroloogia ja meteoroloogia instituudis. Võib vaid pakkuda, milliseks ilm lähikuudel kujuneb.

Tundub, et ilmaennustamise kohta käiv vanarahvatarkuski ei lähe üldse täppi. Kas teie tähelepanekud näitavad sama?

Ei kehti need tarkused, jah, kohe üldse.

Tõsi, pisut teine võib asi olla siis, kui paneme need rahvatarkused Juliuse kalendrisse kaks nädalat hilisemaks. Mulle tundub, et siis võib nii mõnigi tarkusetera klappima hakata, aga ma pole jõudnud veel seda uurida.

Hakkasite ilma kohta ülestähendusi tegema, kui agronoomina töötasite ning vihikutesse on kogunenud aastakümnete jagu ilmaandmeid ja ennustusi. Kas plaanite kogutu põhjal raamatu kirjutada?

Ei, ise küll ei plaani.

Mulle on tehtud ettepanek ilmablogi pidama hakata, aga ma ei taha.

Kui järsku miskit paika ei pea, siis ilgutakse: “Vaat, kus loll kirjutas!” Parem, kui jutt läheb ühest kõrvast sisse, teisest välja. Ununeb kiiremini.

Ma kirjutan praegu hoopis oma elulugu. Lapsepõlv sünnist kuni kooliminekuni on juba kirjas, 90 lehekülge tuli. Trükin kõik nüüd aegapidi arvutisse ja las jääb oma lastele ja järgmistele põlvedele mälestuseks.

Olete Lõpe koolis õpetaja, kas noortel on huvi looduse ja ilma vastu?

Kahjuks ei ole enam midagi. Varem oli küll selliseid lapsi, aga nüüd on huvid mujal. Kisub ikka selle kandilise kasti poole laua peal, et ikka internetti.

Ja ilmavaatlejaid-ennustajaidki pole viimastel aastatel kahjuks suurt juurde tulnud.