19. sajandi lõpus alguse saanud õnnitluskaartide saatmise komme mõjutas nii nende tootmist kui postiteenistust. Jõulumotiivid leidsid esmalt koha postkaartidel. Hõbe-kuldsed inglite või jõulukuuskedega kaardid ahvatlesid ostma. Kaarte oli vaja ikka rohkem ja rohkem. Kujunes uus tootmisharu – postkaarditööstus.
Teise maailmasõja eel levisid Eestis rahvapäraste motiividega jõulukaardid (talu, talvemaastik metskitsedega, jõulukuuse toomine, jõuluvana, päkapikud).
Postiteenistusel tuli kaartide saatmiseks leida sobiv tariif ja anda välja vajaliku nominaaliga margid. Suurenenud nõudlus markide järele kindlustas tulu kasvu.
Esines juhtumeid, kui kaartide frankeerimiseks vajalikud margid otsa said. Postiametnikud võtsid sel juhul kasutusele margid, mille nominaal võrdus kahe postmargi väärtusega, lõikasid selle pooleks ja kleepisid kahele saadetisele. Tallinnas leidis selline juhus aset 1909. aastal. Praeguseks on poolitatud markidega, tembeldatud ja postist läbi käinud vanad kirisaadetised muutunud rariteetideks.
Esimene jõulumark ilmus Kanadas 111 aastat tagasi. Pikkamööda kasvas nii organisatsioonide kui posti jõulumotiividega väljaannete hulk.
Eestis ilmusid jõuluteemalised tuberkuloosi vastu võitlemise sihtasutuse heategevuslikud margid 1938. ja 1939. aastal.
Taasiseseisvunud Eesti esimesed jõulumargid pärinevad 1992. aasta 15. detsembrist. Kunstnik Uko Künnapi kujundatud markidel oli jõulukuusk, hind 30 senti ja 2 krooni. Mõlemad margid trükiti fluorestseeruvale paberile.
Senistel jõulumarkidel on kujutatud Haapsalu Toom-Nigula kirikut, Tallinna toomkirikut, Ruhnu vana puukirikut, Urvaste kirikut, Türi Püha Martini kirikut, Tallinna Kaarli kirikut, ema lapsega, päkapikke, jõuluvana lapsega, lapsi jõulukuusega, taas päkapikke, esimest jõulupuud Tallinnas, päkapikke (jõululoterii 1999. aastal), pasunat lehvikuga, jõulukaunistust, lumehelbemotiivi, kodutuvi, lambatalle, jõulukuuske, rasvatihast, madonnat lapsega, küünlavalgust, taevatähte, näärisokku, Jeesuslapse kummardamist, jõuluvana suuskadel, laternat lehvikutega, lapsi ja jõulutähte, talvemaastikku, veel kord jõuluvana suuskadel, kinkepakki ja linnukuju.
Tänavused jõulumargid on lumehelbemotiiviga ja kellad lehvikuga. Kunstnik on Lembit Lõhmus, hind 5.50 krooni ja 9 krooni.
Eesti Posti jõulumarkide tiraaþid jäävad riigisisese tariifi vajaduseks vahemikku 603 000 – 2 420 750 tükki ja rahvusvahelise tariifiga vahemikku 210 000 – 1 503 200 marki.
2007. aastast on margid iseliimuvad ja müügipoognad koosnevad kümnest margist.
Esimest kolmekümnesendist jõulukuuse motiiviga marki trükiti fluorestseeruval paberil 44 950 tükki ja teist kahekroonist marki 47 800 tükki.
Jõululoterii marki trükiti 250 000, müümata jäänud jääk 165 747 marki hävitati. Nimetatud kolme marki enam postiasutustes müügil ei ole ja neid on võimalik hankida ainult kogujatelt.
2009. aasta lumehelbemotiiviga margil esinevad hästi väikeses kirjas jõulu- ja uue aasta soovid nii eesti kui võõrkeeltes.
Üheaegselt jõulumarkidega annab Eesti Post välja esmasümbrikke. Jõulumarkidest on võimalik koostada temaatiline kogu, milleks võib täiendavalt kasutada teemaga seotud tervikasju, postist läbi käinud tava- või esmasümbrikke, aga samuti teiste riikide filatelistlikke materjale. Komplekt jõulumarke on huvilisele sobiv pühadekink.