Möödunud sajandil lõi jõuluvana kaasa eriliste jõulualbumite kujundamisel. Jõulude puhul kipuvad rahakotirauad kergemini avanema ja miks siis mitte lahendada kingiprobleemi jõuluteemalise albumiga.
Esimesena tabasid selle kullasoone ära juba 19. sajandi 70. aastatel Saksa kirjastajad. Sealt levis komme läbi Rootsi Soome, kust võttis eeskuju ajakirjanik Andres Pert ning ilmutas 1895. aastal oma “Jõulu-Lehe”.
Mitu aastat ilmus see tema käe all “Jõulu Albumina”. Edasi võttis selle albumi kirjastamise üle Peterburis asunud vendade Palmgrenide soome-eesti raamatukauplus.
Eeskuju nakatas ja nii trükkis ajakiri Linda oma albumi ”Jõuluhelinate” nime all. J. Tõnissonil oli tiitliks ”Jõulu Leht”, Eesti Postimehel ”Jõulu Album”, K. A. Hermannil juba ”Uus Jõulu Album”. Kõige pikemalt ilmusid G. Pihlaka raamatukaupluse ”Jõulu-Albumid” ja kirjastuse Teadus ”Pühade Albumid”. Albumiturule tükkis ka ajakiri Meie Mats.
Vabadussõja järel hakkasid oma jõulualbumeid välja andma reklaamibürood Astra ja Ole, kirjastus Kaja, ajakiri Romaan. Hilja Laur avaldas ”Jõulutaate”. Usutegelased ilmutasid ”Jõuluõhtuid”, ”Jõuluöid”, ”Jõulu-Tähti”.
Selliseid jõuludega seotud albumeid on armsa maarahva hüvanguks ilmutatud tubli sadakond kui mitte rohkem.
Esimesed jõulualbumite koostajad palusid kaastöid tuntud kirjameestelt, nagu August Kitzberg, Eduard Bornhöhe, Jakob Liiv, Peeter Grünfeldt jt.
Hiljem püüti honorari poolelt kokku hoida ja see kajastub kasinamas sisulises väärtuses, mõni erand loomulikult välja arvatud. Albumite illustreerimisel lõid kaasa kunstnikud A. Jansen, F. Kask jt.
Jakob Ploompuu Rahva lehtede seerias ilmunud ”Jõulu leht” näitab, et sajand tagasi kujutati jõuluvana tänapäevasega võrreldes veidi teistmoodi ette.