Kui ilmusid tükeldatud Pärnumaa rajoonide ajalehed

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Esimene number Sotsialismi Võitu ilmus Vändras 6. juunil 1951, viimane 12. mail 1962.

FOTO: Olaf Esna erakogu

1949. aastal algas Eestis maakondliku haldusjaotuse lõhkumine ja ettevalmistus üleliidulisele haldussüsteemile üleminekuks. See tähendas maakondade ja valdade kaotamist, rajoonide ning külanõukogude teket.


1950. aasta 26. septembri seadlusega jaotati Eesti 39 rajooniks. Pärnumaa tükeldati Pärnu, Pärnu-Jaagupi, Vändra, Kilingi-Nõmme ja Abja rajooniks. Osa Pärnumaast liideti koguni Lihula rajooniga. Seejärel saadi aru, et väikesed rajoonid pole elujõulised, ja neid hakati vähehaaval kaotama.



1957. aastal reorganiseeriti Pärnu rajoon Pärnu linnapiirkonnaks. 21. jaanuaril 1959 kaotati Pärnu-Jaagupi rajoon ja liideti uuesti Pärnu rajooniga. 14. aprillil 1961 oli järjekord Lihula rajooni käes. Pärnu linnapiirkonnaga liitus Koonga kant ja Läänemaalt saadi juurde Varbla ümbrus.



21. jaanuaril 1959 läks Kilingi-Nõmme rajoon Abja rajooni koosseisu, kust naasti 1962. aastal, kui Abja rajoon jaotati Pärnu ning Viljandi rajooni vahel.



1. jaanuaril 1963 muudeti Pärnu linnapiirkond taas rajooniks ja likvideeriti Vändra rajoon, mis tuli tagasi Pärnu rajooni rüppe.



Rajoonide loomine tähendas loomulikult vastavate rajoonikomiteede ja kõikide allasutustega täitevkomiteede loomist. Kogu see bürokraatiaaparaat pidi ju rahvaga suhtlema ja vajas selleks hääletoru ning kõige paremini kõlbas ajaleht. Nii tekitati igasse rajooni oma ajaleht.



Kommunaar


EKP Abja rajoonikomitee ja Abja rajooni TSNi häälekandja Kommunaar hakkas ilmuma 3. aprillil 1951. Kolm korda nädalas ilmunud ajalehte toimetasid E. Vajakas (1951), A. Lutt (1951-1953), E. Samoson (1954-1962). Toimetajatena on kirjas veel Andres Toht (1961-1962) ja V. Rät-sepp (1962).



Sellenimeline ajaleht lõpetas ilmumise 12. mail 1962. Tema asemel hakkas ilmuma 15. mail 1962 EKP KK ja ENSV MN ajaleht Abja territoriaalse tootmisvalitsuse juures Kommunist. Toimetaja oli U. Uibo. Viimane number Kommunisti ilmus sama aasta 30. detsembril ja edasi jätkas leht ilmumist Valga territoriaalse tootmisvalitsuse juures.



Kommunaari trükiti Abja-Paluojal, Kommunisti Valgas. Lehekülgi oli algul kaks, 1953. aastal saadi paberit juba nelja lehekülje tarvis. Tiraaþ kasvas algaasta 1745 eksemplarilt 1961. aastaks 5900 eksemplarini.



Kolhoosi Tee


Kilingi-Nõmme rajoonikomitee ja täitevkomitee häälekandja nimeks valiti Kolhoosi Tee, nagu peale virelevate kolhoosnike polekski piirkonnas muude elukutsete esindajaid. Toimetajatena proovisid kätt V. Eelrand (1951), E. Koosma (1951-1953), J. Kurm (1953), E. Kuusk (1953-1954), Aleksander Pajunurm (1954), L. Pill (1954-1957), A. Abramova (1957) ja uuesti J. Kurm (1958-1959). Ajutise kohusetäitjana veel V. Martoja (1958).



Ajalehe esiknumber ilmus 17. veebruaril 1951 ja lugejate kätte jõudmine lõppes rajooni likvideerimise tõttu 31. jaanuaril 1959. Kolm korda nädalas ilmunud lehte trükiti Kilingi-Nõmmes 1692-2600 eksemplari.



Algsest kahest leheküljest jõuti nelja leheküljeni alles 1956. aastal.



Töösangar


Pärnumaale tekitatud rajoonidest jõudsid kõige kiiremini oma häälekandjani Pärnu-Jaagupi kohaliku võimu esindajad. Nimelt juba 24. jaanuaril 1951 ja nimeks valisid nad Töösangar. Ilmumise lõpetas see leht 31. jaanuaril 1959.



Toimetajatena on alla kirjutanud L. Vambola (1951), Ervin Tõrva (1951-1952), J. Peets (1952-1954), S. Toodo (1954), P. Morosov (1954-1955), V. Kurs (1955-1957), H. Allikivi (1957-1958), A. Vahesaar (1958), A. Viilop (1959).



Lehte trükiti Pärnu-Jaagupi trükikojas 100-1900 eksemplari. Neljaleheküljelist Töösangarit hakati tegema alles 1957. aastal.



Sotsialismi Võit


Vändras oli kohaliku perioodika ilmutamise traditsioon, aga nõukogude võim oli seda nii halvanud, et rajoonivõimudel kulus oma ajalehe väljaandmiseni koguni pool aastat. Esimene number Sotsialismi Võitu ilmus 6. juunil 1951, viimane 12. mail 1962.



Toimetajaametit pidasid E. Adami (1951-1953), E. Suursoo (1953), Linda Vambola (1953-1958), Jaan Luht (1958), Ellen Kaldma (1958-1960) ja Vambola Lillemäe (1961-1962).



Kolm korda nädalas kahel leheküljel ilmunud ajalehest jõuti analoogiliselt sõsarlehtedega nelja küljeni 1956. aastal.



Eriväljaannetena ilmusid rajoonilehtede juures põllumajandustöötajate sotsialistliku võistluse bülletäänid. Pärnu-Jaagupi Töösangar andis 1955. aastal välja kaks Traktoristi Tööpäeva.



Abjas ilmus 18 numbrit erilisa Noorus (1957-1959), Kilingi-Nõmmes kümme numbrit Noorte Elu (1958-1959) ja Vändras 30 numbrit Uut Vahetust (1959-1962).



Eraldi spordilisa ilmutasid Abja (1958-1959), kokku 11 numbrit, ja Kilingi-Nõmme (1958) - 13 numbrit.



Koduloolisi materjale avaldas Vändra ajaleht pealkirja all Vändra Radadel (1960-1962) 19 numbrit.



Kõik need ajalehed on nagu ühe vitsaga löödud: näpuotsaga kohalikke materjale kesklehtede artiklite ümbertrükkimise vahele.

Tagasi üles