Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2013/06/04/1806814t1hafcf.jpg)
/nginx/o/2013/09/17/2370934t1hfe98.jpg)
Maailm on juba nädala rahulikumalt hinganud, sest keemiarelva uus kasutamine Süürias saab kohe välistatud ja kuigi kodusõda Süürias jätkub, samuti nagu Süüria valitsuse poliitiline tümitamine ja ähvardamine (juhul kui ei pea kinni lubatust), on see kõik juba teisejärguline. Kindla peale on see nii alates selle nädala lõpust, mis ajaks Süüria valitsus peab teatama kõik oma keemiarelva asupaigad ja ÜRO julgeolekunõukogu võtab vastu resolutsiooni, mis põhineb 14. septembril USA riigisekretäri John Kerry ja Venemaa välisministri Sergei Lavrovi Genfis saavutatud kokkuleppel ja teeb ilmselt mõned teisedki kaasarääkijad tegijateks.
Läinud nädala sündmused kinnitasid taas kord, et päris tegijaid on maailmas vaid kaks. Mis teha, kui ülejäänud suurtegijad ei suuda ajaga kaasas käia ja astuvad otsustamise ajal vale jalga.