Vana kalmistu oli, on ja jääb rahupaigaks

Urmas Hännile
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõnelegi on Pärnu Vana kalmistu paraku kohaks, kus keelt kasta ja ennast muidu vabalt tunda.
Mõnelegi on Pärnu Vana kalmistu paraku kohaks, kus keelt kasta ja ennast muidu vabalt tunda. Foto: Ants Liigus

Pärnu ühe peamagistraali, Riia maantee ääres asuv Vana kalmistu on paik, kuhu linlased eriti ei kipu.

Esmalt selle pärast, et järjest vähemaks on jäänud neid, kelle lähedased puhkavad viimast und surnuaias, kuhu juba 1950. aastast pole kedagi sängitatud. Teiseks on muidu viimastel aegadel tublisti heakorrastatud rahula muutunud oma eluga pahuksis inimeste kogunemis- ja ajaveetmiskohaks.

Maa-alaks, kus ühiskonnast hüljatud tunnevad end nii koduselt, et ei pelga kalmude vahel või lausa haudadel keha kinnitada, keelt kasta ja silmagi looja lasta. Liiati on lähikonnas hulk poode, kust saab varavalgest hilisõhtuni osta nii toidupoolist kui janukustutust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles