Uus sild, asukoht, kaldad ja argumendid

Papiniidu sild Pärnus. Foto: Urmas Luik

Veel paar päeva ja Pärnu linnavolikogu alustab jututuba teemal “Kuidas mitte ehitada Pärnusse uut silda”. Istutakse, vaieldakse, justkui oleksid kõik sillast huvitatud, ja mõne aja pärast saame lehest lugeda, kuidas kõik teised osalised jama ajasid ja vastu olid. Minu vanaisa tavatses ikka öelda: “Ega tüli muidu tule, kui kõigil õigus ei ole!”

Nagu teada, on algav arutelu tähtis Euroopa raha taotlemise pärast. Seetõttu ei saa tõsiselt võtta Mark Soosaare ja tema mõttekaaslaste plaani Kesklinna sild rekonstrueerida. Kui jõuluvana tahab teile kinkida uued püksid, vaevalt ta siis annab raha vanade paikamiseks.

Nii et uut silda on Pärnule vaja, aga siiani on takistuseks silla asukoha otsustamine. Nüüd tahaks meelde tuletada ühe lihtsa tõe. Sild on rajatis, mis ühendab veekogu (jõe, väina vms) kaht kallast. Kui oleme saanud üle jõe teisele kaldale, on ju võimalik kunagi teha läbimurdeid nii Vingi, Aia, Pargi tänavale kui kas või kuursaali. Kui paremkaldal probleemi ei nähta, siis vaidlus käib vasakkalda krundiomanikega.

Mis siin vaielda, jõe ääres on ju tühi plats, kõik mahasõidud mahuvad ära ja ruumi jääb ülegi! Ah, et sild peab olema otse üle vee? No, paugupealt võib nimetada viis kaunist silda, mis majesteetliku kaarega veetõkkest üle viivad. Näiteks Taani-Rootsi sild. Nii et see ei ole argument. Argument on, et see magus kinnistu kuulub eraisikule.

Vaat siin peavad meie volitatud isikud kõikide Pärnu elanike nimel istuma omanikuga maha, võtma nööbist kinni ja ajama umbes sellist juttu: “Kulla mees, sa oled vana pärnakas, sa teadsid väga hästi, et see krunt on reserveeritud sillakoridoriks. Teadsid seda ka siis, kui olid linnapea. Sul oli võimalus see krunt erastada ja sa kasutasid juhust, et tulevikus see linnale kasumiga tagasi müüa. Siin ei ole midagi taunitavat, kõik me oleme ärimehed, aga nüüd ei ole linnal raha, kuid silda on vaja. Sa ei ole vaene mees, lepime kokku, et maksame kinni su kulutused, näpuotsaga intressi ja boonusena ristime uue silla sinunimeliseks!”

Nüüd on mõtlemise koht. Kopkas on raha, tal on hind. Kuniks elu. Aga nimel on väärtus! See kannab dividende sajandeid. Kas lööme käed?

Nägin vist vahepeal und. Millest jutt oligi? Ah jaa, uuest sillast. Tahaks, et see väike veste loetaks ette volikogus enne arutelu algust, saab veidi naerdagi. Ja suured dispuudid peavadki algama hea tujuga.