Tööandja koostatud töö korralduse reeglistikus ei ole enam kohvipause, mis varem arvati tööaja sisse. Kuhu on need kadunud ja kas neid ei peagi enam andma? Töölepingu seadusest ei leia midagi muudegi vaheaegade ega puhkepauside kohta, kas needki on kadunud?
1. juulist kehtiv töölepingu seadus (TLS) tõepoolest kõiki töös esinevaid vaheaegu ei reguleeri. Muutunud on seaduse ülesehituski. Kui varem leidsime seadust lugedes sätted, kuidas ühes või teises olukorras toimida, siis nüüd sätestab TLS vaid keelud ja piirangud ehk miinimumnormid, mida tuleb järgida. Muus osas käituvad pooled mõistlikult ja heas usus nii, nagu ise soovivad.
Varem reguleeris raseda sünnituseelset läbivaatust töö- ja puhkeaja seaduse (TPS) 17. paragrahv, nüüd töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) 10. paragrahvi 4. lõige, mille järgi tööandja annab rasedale arsti või ämmaemanda otsuses näidatud ajal tööaja hulka arvatava vaba aja.
Varem lapse toitmise vaheaegu käsitlenud TPSi 18. paragrahvi sätestab nüüd TTOSi 10. paragrahvi 5. lõige, mis last rinnaga toitvale emale näeb ette vähemalt 30minutise vaheaja lapse toitmiseks kuni lapse 1,5aastaseks saamiseni. Seda vaheaega antakse iga kolme tunni järel. Kahe või enama kuni 1,5aastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus on vähemalt tund.
Vaheajad arvatakse tööaja hulka ja selle eest makstakse keskmist töötasu riigieelarve vahenditest, see tähendab, et nende vaheaegade eest makstud tasu hüvitatakse tööandjale sotsiaalkindlustusameti kaudu.
Varem tööpäeva sisse arvatavat kohvipausi on võimalik kasutada, kui tööandja on selle töö korralduse reeglistikus määratlenud.
Nii nagu ka TTOSi 9. paragrahvi alusel tööaja hulka arvatavat vaheaega neil töötajail, kes töötavad suure füüsilise või vaimse töökoormusega, pikaajalises sundasendis või kelle töö on monotoonne.
Doonori töölt äralubamist vere loovutamiseks reguleerib vereseaduse 7. paragrahvi 5. lõige. Kas see aeg arvatakse tööaja hulka või ei, tuleb pooltel kokku leppida.
TLSis on sätestatud tööpäeva sisese vaheajana aeg puhkamiseks ja einetamiseks, seda võimaldatakse töötajale kuuetunnise töötamise kohta kestusega vähemalt 30 minutit. Alaealisel on vaheaeg samuti vähemalt 30 minutit, kuid 4,5tunnise töötamise kohta.
Kui tööpäev on tavapärasest pikem, näiteks üle 12 tunni, antakse töötajale mitu vähemalt 30minutist vaheaega. Neid ei arvestata üldjuhul tööaja hulka. Kui töö iseloom ei võimalda vaheaega anda, on tööandja kohustus luua võimalus puhata ja einestada tööajal.
Samuti on TLSis sätestatud igapäevane puhkeaeg, mis kestab vähemalt 11 järjestikust tundi ja võimaldatakse töötajale 24 tunni jooksul. Alaealise igapäevase puhkeaja kestus sõltub tema vanusest ja koolikohustuslikkusest.
11tunnist järjestikust puhkeaega ei pea tagama tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele tingimusel, et lühem puhkeaeg ei kahjusta töötaja tervist ega ohutust.
Iganädalane puhkeaeg antakse töötajale vähemalt 48 järjestikust tundi seitsme päeva kohta.
Tavapärased puhkepäevad on laupäev ja pühapäev. Kui töötatakse tööaja summeeritud arvestusega (graafiku alusel), on iganädalase puhkeaja kestus vähemalt 36 järjestikust tundi, mis ei anna alust puhkepäevade arvu vähendamiseks arvestusperioodi jooksul.