Hannes Kuusma: Hakkamasaamise aasta

Hannes Kuusma. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Lõppevat, 2009. aastat võib iseloomustada väga erinevate väljenditega. Sõltuvalt sellest, kui tumedates toonides igaüks meist masulist argipäeva näeb ja omal nahal läbi elab. Majandussurutise rahvakeelne lühend masu on iseenesest masendava kõlaga.

Ega enamik meist uskunud veel näiteks kaks aastat tagasi, et igapäevane elu võib ühtäkki nii ebakindlaks muutuda. Paari aasta taguse majandusliku optimismi laineharjal uskusime, et meie sissetulekud tõusevad kiiresti ja pöördumata. Et ilusaks eluks puudujäävat raha võib veel ilusama tuleviku arvelt iga kell vabalt juurde laenata.

2009. aasta tegelikkus pole enam ilus. Krooniline tööjõupuudus on asendunud ligi 100 000 töötuga, maksuvabade reedete asemel on paljudes kohtades palgavabad reeded, Pärnu linn vajab riigilt saneerimistoetust ning uusaja Eesti üks esimesi eraettevõtjaid Elmar Lepp kõigub eraisiku pankroti äärel.

Mulle ei meeldi äärmustesse langemine, kuigi äärmused on tulvil emotsionaalset tulevärki. Sestap ei usu ma peaministri võltsoptimismi ega kiida takka totaalse norutunde jutlustajatele. Nii valisin lõppeva 2009. aasta iseloomustamiseks sõna “hakkamasaamine”. Meil kõigil on sellest aastast rääkida omaenda, lähikondsete või tuttavate hakkamasaamise lugusid. Mingu meil siis hästi, kehvasti või veel hullemini.

“Hakkamasaamine” ei kõla nii halvasti kui “masu” ning selles sõnas on talupoegliku tarkuse loogikat, et igale ikaldusele järgneb taas tubli saagikoristus.

Kihnu Virve ja Herdis, Kristjan ja Toomas

Läbi lõppeva aasta ja 250 Pärnu Postimehe lehenumbri jäid mulle esimese emotsioonina meelde kahe naise ja kahe mehe hakkamasaamise lood. Nad said hakkama ise, läbi raskuste ja mitmes mõttes erakordselt. Muidugi võivad küünikud nende puhul öelda, et mis see siis ära ei ole. Ega olegi, aga tehke järele!

Virve Köster ehk Kihnu Virve on muutunud kõbusa vanainimese võrdkujuks. Ta on oma elus raskustega võidelnud nagu iga teine, aga ta ei virise ega hoia maadligi. Ta käib oma pereansambliga tuuril, hüppab langevarjuga, temast ilmus raamat ja filmiti teleseriaal. Meediastaar, kes naudib endale osaks saanud tähelepanu lihtsa rõõmu ja elutarga tögamisega. Eeskuju meile kõigile: elagem nii vanaks ja ärgem kaotagem elurõõmu! Vahet pole, kas elame saarel või mandril, kas oskame laulda või ei pea üldse viisi.

Herdis Elmend oli esiotsa päris mures, kui sai teada, et ta valiti Pärnu aasta naiseks. Ta jõuab, teeb ja genereerib kadedaks tegevalt palju, kuid peab seda kõike mitte enda, vaid oma sõprade ja tuttavate koostööks. Herdise eestveetud Maarja-Magdaleena gildi õitseng näitab, et just halval ajal tõuseb tulu ja rõõmu innustunud ühistegevusest, mitte omaette nokitsedes sama rida ajava naabri poole kõõrdi vaatamisest.

Kristjan Puusilla suvist jooksmist ümber Eesti manati küll meedia ülespuhutud veidruseks, kuid minule kandis see vägitükk tervisliku elamise sõnumit. Kristjan mitte ainult ei jooksnud kaks kuud jutti, vaid jutlustas sel ajal innustunult oma jooksufilosoofiat kõigile, kes teda kuulama vaevusid. Meie tervis on paljuski meie enda kätes, seda ei saa juurde osta, seda saab vaid hoida.

Toomas Kivimägil seisab Pärnu linnapea ametis hakkamasaamine alles ees. Aga nii võimsat usalduskrediiti pole ükski linnapea Pärnus varem valijatelt saanud. Rääkigu Keskerakond mis tahes, aga Mart Viisitamme sürrealistlik juhtimisstiil viis Pärnu rahalise krahhi äärele.

Maavanem tõusis linnapeaks pärnakate protestihäälte abil ning peab nüüd tõestama, et suudab kreeni vajunud laevukese taas püsti upitada. Raske saab tal olema, linnavalitsuse ohjamine pole maavalitsuse juhtimine. Seda enam, et Toomas Kivimägi valimisliidu peamine võimupartner on Pärnus alati haljal oksal istunud Reformierakond, millel lasub kaasvastutus Viisitamme-nimelise sotsiaaleksperimendi lubamise eest.

Pärnu Postimees ja meie tellijad

Nagu kõigile, nii oli Pärnu Postimehelegi lõppev aasta hakkamasaamise aasta. Ajaleht elab nüüd igas mõttes kitsamalt: meie maht on väiksem, töötajaid vähem ning toimetuse tööruumidki kolmandiku võrra ahtamad. Tänu sellele saame lugejatele harjumuspärase ja päevalehe nime kandmiseks väärilise sagedusega edasi ilmuda ega pea uuel aastal tõstma tellimishinda.

Tänan meie 12 628 tellijat, kes tänase seisuga Pärnu Postimeest vajavad ja usaldavad. Luban, et hoiame oma sõpru-lugejaid. Selleks algatasime lõppeval jõulukuul Pärnu Postimehe tellijaskonda liitva ning soodustusi pakkuva kampaania. Juba 860 tellijat on võtnud välja endale kuuluva kliendikaardi ja liitunud meie lehe tellijaskonna vapi alla.

Me ei uskunud veel paar aastat tagasi, et 2009. aasta tuleb selline, nagu ta oli. Loodan, et paari aasta pärast mõtleme siis juba kindlamast olevikust aastale 2009 tagasi just nimelt selle naeratava sõnapaariga: hakkama saime!