/nginx/o/2009/12/31/290219t1h6184.jpg)
Lõppeval, 2009. aastal kurvastas mind kõige enam see, et paljud meist ootavad ikka veel majandustõusu, enamgi, lausa 1990. aastate naasmist. See on inimlikult mõistetav, sest perioodiga seostub paljudele pärnakatele ülitugev eduemotsioon. Kuid toonane edu polnud juhus. Kui julgeme tunnistada, et edu eeldus oli ja on juurdepääs informatsioonile, analüüsivõime, kompetentsed juhid ning X-faktor (nimetagem seda fortuunaks), saame jälle hakkama.
Kauaoodatuks ning rõõmustavaks pean majanduslanguse nähtude positiivset poolt ehk noore riigi tagasipöördumist reaalsusesse. See sunnib lõpuks ometi rääkima asjatundlikkusest või selle puudumisest, strateegiavõimest kui ühest tähtsamast juhiks olemise eeldusest, kohalikust ettevõtlustarkusest kui ellujäämise eeldusest.
Pärnuga seoses toovad jätkuvalt kõige enam rõõmu pärnakad, kes juba mõtlevad ja tegutsevad teistmoodi, kes näevad kogukondlikes tegevustes kaasalöömises investeeringut iseendasse ja tulevikku, kes otsivad koostööd ega viitsi viriseda ega ironiseerida. Loodan südamest, et Pärnu on 2010. aastal üha enam nende nägu.
/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)