/nginx/o/2009/12/31/290228t1h0884.jpg)
Sündmuste heaks või halvaks jagamine muutub päris keeruliseks peale tõdemust, et algul ebameeldivalt ehmatanud jama võib päädida sulaselge õnnestumise või lausa mitmega ja ausalt öeldes toimib sama lugu vastupidi.
Herdis Elmend: Selline oli 2009. aasta
/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
31. detsember 2009, 13:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seega oli minu aasta täidetud hoopis rohkete kogemuste, õppimiste ja - mis peamine –erakordselt armsate inimestega.
Töises plaanis on suurim kordaminek paljude inimeste jõupingutuse ja mõttetöö viljana sündinud Maarja-Magdaleena gild. Selle maja tugevus on siinsed ühise eesmärgi nimel toimetavad käsitöölised. Uskumatult hea tunne on midagi oma kätega valmistada ja seda isetegemise rõõmu teistele pakkuda.
Uue tänava uus gildi maja on hea näide sellest, mis unistamise tagajärjel võib juhtuda.
Rohkeid võimalusi on pakkunud kaasalöömine Pärnu hansapäevade ja taluturu meeskonnas. Nende ettevõtmiste kaudu on mul olnud au tutvuda imelise valiku käsitöö ja maatoiduga. Ikka ja jälle tabab mind imestus tegijate leidlikkuse ja soojuse üle.
Igapäevatoimetustes on mulle suurt tuge andnud rahvatantsurühm Tuurit-Tuurit ja Eesti mandoliinide orkester, kellega uuel aastal loodan taas liituda.
Olengi jõudnud kõige tähtsama - pereni. See on see, mis loeb, ning minu töö ja tegemised saavad alguse ja jõu siit. Olen oma perele väga tänulik!
Tänan kõiki, kes tuge pakkusid, ettevõtmistesse uskusid ja inspiratsiooni andsid! Järgmine isiklik unistus on mul juba hingesopis olemas. Kodulinnas soovin aga, et iga pärnakas leiaks üles rõõmu!