Audru keskkooli õpilased pääsesid Eestit esindama ja sõitsid Prantsusmaale Strasbourgi "Euroscolale" juhtumisi aasta põnevaimal ehk jõulupealinna pidustuste ajal.
Jõulupealinn Strasbourg võõrustas 27 riigi noori
3. jaanuar 2010, 11:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõidu Strasbourgi lunastasid nad Eesti koolide vahel toimunud ELi-teemalise viktoriini võidu tulemusel. Strasbourgi pääses üks kool igast Euroopa Liidu liikmesriigist, kokku 27 kooli.
Nõnda oli neil peale väljavaate "Euroscola" päeva käigus Euroopa Parlamendiga lähemalt tutvuda ning oma eri rahvusest eakaaslaste, 16-19aastaste noortega parlamendisaadikute tööpäeva läbi mängida veel ka harukordselt hea võimalus saada osa end jõulupealinnaks tituleeriva linna pühade avapidustustest.
Capitale de No 1
Olgugi et armsaid puidust majakestega jõuluturge leiab Prantsusmaa pealinnast Pariisistki, on 265 000 elanikuga ja üle 2000aastase ajalooga Strasbourg viimastel aastatel reklaaminud ennast kui jõulupealinna.
Legendi aluseks on võetud keskaegne jõuluturu traditsioon, mis on nüüdsel kujul taaselustatud ja turistide magnetiks kujunenud. Statistika järgi on just detsember kujunenud linna turistiderohkeimaks kuuks aastas.
Keskaja ühe jõuluturu asemel on nüüd tosin turgu, mis hajutatud linna keskpunktist, hiiglasliku Strasbourgi katedraali väljakust vanalinna tänavaile laiali. Jõuluturu toodetepalett on algsest oluliselt rikkalikum tänu arvukaile käsitöömeistreile, kes tulevad kohale kõikjalt Prantsusmaalt ja välismaaltki. Et 2010. aasta on Prantsusmaal Venemaa aasta, olid Strasbourgi seekordsete jõulupidustuste aukülalised Vene käsitöömeistrid.
Turiste meelitavad Unesco maailmapärandite nimistusse kantud ajaloolist linnakeset uudistama selleks ajaks muinasjutuliselt jõuluehteisse rüütatud tänavad ning väikesed puidust müügikioskid otse tänaval pakutavate küpsetatud kastanite, valmispakitud paksude piparkookide, kuumas ðokolaadis glasuuritud banaanide ja maasikate, hõõgveini, jõulukauba ja käsitöö ning samas kõrval keerlevate tuledesäras karussellidega.
Turge ümbritsevate äride-kohvikute vaateaknad ja elumajade fassaadid on jõuluajaks sõna otseses mõttes mattunud mängukarudest, Alsace'i regiooni sümbollindudest toonekurgedest, lumememmedest, päkapikumütsidest, inglitest, kuuseokstest, vanikuist, lühtreist ja jõulumunadest kaunistuste alla.
Suuremate tänavate pilkupüüdvaks muutmisel on linnakunstnikud lihtsa, kuid tõhusa moodusena ära kasutanud tulede valgusmängu. Nõnda värvusid terved tänavad linna suurima, jõulukuusega Kleberi väljaku kõrval järgemööda lillaks, siniseks, punaseks ja sinipunaseks.
Üks köitvamaid turge asub traditsiooniliselt jõulupealinna peatänava ääres, trükipressi leiutanud Johann Gutenbergi 169 aasta vanuse rohekaks tõmbunud kuju ümber, mille kõrval pühade aegu on teine vaatamisväärsus sinistest tuledest üles ehitatud elusuuruses haruline raagus puu. Kohapeal jagatavate turismiteatmike järgi elas Gutenberg Strasbourgis aastail 1434-44, mil ta väidetavalt trükkis oma esimest piiblit.
Mäng parlamendihoones
Veel üks põhjus, miks omaaegsesse trükikunsti ja humanismi hälli Strasbourgi tulla, peitub siinses Euroopa Parlamendi Louise Weissi hoones ja Euroopa kvartalis. Siia kogunevad parlamendiliikmed kord kuus täiskogu istungile. Audru 25 noorele andis esimesega neist lähemalt tutvumiseks ainulaadse võimaluse "Euroscola".
Eesti noorte ootusärevust paisutas teadmine, et sel päeval tuleb oma emakeel unustada ning arutleda eakaaslasetega välismaalt keerulistel ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel inglise, prantsuse või saksa keeles.
Pärast parlamendi esmatutvustust suures istungitesaalis pillutati õpilased paari-kolme kaupa rahvusvahelistesse töörühmadesse ehk "parlamendi komisjonidesse". Seal tehtavad ettepanekud ehk "seaduseelnõud" tuli töögruppide esindajail hiljem plenaarsaalis tuhatkonna pealtvaataja ees ette kanda. Seejärel hääletas kogu saal ühele või teisele nupule vajutades eelnõu poolt või vastu. Kes tahtis, sai läbi mikrofoni täpsustavaid küsimusi esitada.
Et arutelud komisjonides ladusalt läheks, olid vähemasti Audru noored teemad kodus läbi arutanud. Nõnda tuli neil ühes töögruppidest leida lahendusi, kuidas tuua Euroopa Liitu rahvale senisest lähemale. Noored pakkusid välja massimeediat ja ELi teema senisest tihedamat lõimimist õppekava-koolitundidega.
Teistel tuli nuputada, kuidas suurendada ja ühendada Euroopa noorte loovust, kuidas saab iga liikmesriik tugevdada ELi positsiooni maailmas, milline on tänapäeva noorte Euroopa-ideaal, kuidas tulla toime üleilmastumise majanduslike, poliitiliste ja sotsiaalsete tagajärgedega või mida teha säästva arengu soodustamiseks igapäevaelus ning kohalikul, Euroopa ja üleilmsel tasandil. Loomulikult võtsid töögruppides aktiivsemalt sõna need, kellel võõrkeeled paremini suus.
Audru gümnasistidele kodus ühes Triin Mägeri ja Margit Vellen-diga viktoriinivõidu ja Strasbourgi sõidu toonud ning Euroopa Parlamendiski kandvaks jõuks olnud Mare Heinluht tutvustas istungitesaalis oma kooli.
Hiljem õnnestus tal ainsana eestlastest pääseda võistluse "Euro-game" finaali samas võistkonnas bulgaarlase, inglase ja hispaanlasega. Nelja meeskonna konkurentsis jäädi napilt ühe punktiga teiseks. Otsustavaks sai küsimus, milles taheti teada Euroopa Parlamendi eelmise presidendi ametisse määramise täpset aega.
Ehkki võidukarikas jäi neiu enda pettumuseks koju toomata, andis jõulumeeleolus Strasbourg ja päev Euroopa Parlamendi Louise Weissi hoones Heinluhti kinnitusel põneva ja kauaks meeldejääva kogemuse, millest osasaamiseks tasus pingutada.
Neilegi, kes "Euroscolale" vanuse tõttu ei kvalifitseeru, kuid Strasbourgi sattudes tahaksid Euroopa Parlamendi põnevat sõõrikukujulist hoonet seest näha, on see võimalus loodud. Üksikisikuna saab seda külastada istungite toimumise ajal, kuid kohtade arv on piiratud.