Kadjaste vabaajakeskuse Vändra-poolses otsas töötab külapood, mis omanike vahetumise rütmis on sundinud kohalikke kord alevisse leiva-saia järele sõitma ja siis jälle igapäevase kauba ostmise rõõmu neile käe-jala ulatusse toonud.
Poemüüja Tiina tegevust märkas Päikeselille fond
3. jaanuar 2010, 11:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd on poeuksed heinakuu lõpust järjepidevalt lahti, silt näitab, et see on "Liisu pood" ja müüja Tiina Heidemann ütleb, et omanik kaupleb samas vallas mitmes külas.
"Maal peab pood olema," kinnitab Tiina, keda kohalikud ja kaugemaltki külaelu arendamisega kokku puutunud teavad kui 2005. aastal asutatud MTÜ Kadjaste esimeest. Aga et amet leiba ei küsi, töötab tarmukas naine nüüd müüjana ja kuhu siis mujale kui maapoodi jõuavad külauudisedki kohale.
Viimane üldist elevust tekitanud teadmine oli see, et veidi alla 200 elanikuga Kadjaste tunnistati Pärnumaa Kodukandi konkursil aasta külaks.
Veidi vähem on suust suhu liikunud jutt sellest, et Tiina Heidemann käis kodanikupäeval pealinnas vastu võtmas SA Domus Dorpatensise stipendiumi, mille pani välja Eesti-Hollandi heategevusfond Päikeselill talle kui kohalikule elule hoo andjale. "Nelja aastaga on küla väga palju arenenud: ehitati külaplats ja külakiik, loodi Kadjastesse vabaajakeskus," seisab sihtasutuse kodulehel. "Ka rasketel aegadel on Tiina alati heatujuline ning optimistlik, sellega on ta eeskujuks kõikidele vabatahtlikele."
Tagasihoidlik stipendiaat lubas vaadata, mida selle rahaga külakeskuses teha annab.
Poes aga küsivad ümberkaudsed temalt suhkrut, soola, leiba, saia ja hiirelõksegi. See näitab, et pole need sahvrid-salved tühjad sugugi.