Kadjaste läheb ajalukku kui "Pärnumaa aasta küla 2009"

Tarbijate kooperatiivi päevil 1980. aastate keskel ehitatud kauplusehoone kuulub nüüd Vändra vallale ja seda rendib MTÜ Kadjaste kui piirkonna arendaja. Foto: Urmas Luik

Kadjaste ilmajaama andmetel tuleb täna paras talveilm: miinust seitse kraadi, puhub vaikne tuul, pilvisus on vahelduv ja päev sademeteta. Mida talvetaat "Pärnumaa aasta külas 2009" lähiajal plaanib, saab vaadata internetist.

Pärnumaa Kodukandi seitsmendat aastat korraldatava aasta küla konkursi võitjatiitli võtsid Pärnjõel organisatsiooni kümnenda aastapäeva tähistamisel vastu MTÜ Kadjaste esimees Tiina Heidemann ja Kadjaste vabaajakeskuse juhataja Alliki Luuasep.

Tiina on pärit Jõgevamaalt ja üle 20 aasta Kadjastes elanud, Alliki on pärit Järvamaalt ja veidi alla 20 aasta Kadjastes elanud. Mõlemad töötasid kolhoosiajal loomakasvatuses ja kumbki ei kujutanud ette, et hakkab "kultuuri tegema". Kodukülas, kuhu elutee nad toonud, ja majas, mis nõukogude ajal ehitati silmatorkava projekti järgi tarbijate kooperatiivi kaupluseks.

Kamin ja saun

Vändra vald ostis kinnisvaraõitsengu eel tarbijate ühistult 200 000 krooniga neile mõttetult suure poemaja ühe poole, et rajada külakeskus. Aeg läks ja nüüd kuulub terve maja vallale, külaselts rendib seda null krooniga.

Tellistest laotud ja kaarjate aknaorvadega kaunistatud maja ühes otsas töötab erapood, teises saavad kokku piirkonna külade elanikud, töötab internetipunkt, saunas saab nädalalõppudel leili võtta, kaminasaalis suurema seltskonna koosolemisi korraldada, kööginurgas kohvi keeta ja ülemise korruse jõusaalis muskleid kasvatada.

Siinsamas proovis kangide tugevust president Toomas Hendrik Ilves, kes tutvus Kadjastega märtsi hakul. Vabaajakeskuse juhataja rääkis kõrgele külalisele, kuidas vald ostis tarbijate ühistult osa teeäärsest kauplusemajast, mismoodi külarahvas ehitas poelaost endale kooskäimise ruumid ja sauna ning sisustas jõusaali.

Pakaselisel pühadeeelsel õhtupoolikul lisab Alliki Luuasep kui keskuse perenaine kaminasse puid ja seletab, et selles ruumis oli varem kaupluse ladu. Kõrval, köögi- ja saunapoolel aga katlamaja, õliladu, kivisöekuur. Ja et ülemisele korrusele tahavad nad projektipõhiselt ehitada käsitöö- ja juuksuritoa. Siis ei pea piirkonna rahvas juukselõikuse pärast enam aega ega raha bussisõidu peale kulutama.

"Rahvas sai kokku võetud, küsitud, kas on hea mõte juuksur siia teha ja kangastelgedele ruumi leida," räägib Alliki. "Kurgjal on võimalik kangast kudumas käia, aga siingi mõni memm oskab veel seda tööd, õpetab teisi, vanu riideid saab ju kaltsuvaibaks kasutada."

Piirkonna heaks

Säästmine on päevakajaline vajadus ja mida taas kasutada annab, seda kasutataksegi, olgu või oma kätega kootud jalgealusena.

Piirkonna suuremasse külla Kadjastesse käib kokku nime järgi ümbruskonna kuue küla rahvas, siia tullakse aega kasulikult sisustama Kalmarust, Kurgjalt, Mädarast, Orikülast, Raelt, Rõusalt ja rahvasuusse püsima jäänud Samlikultki. Nende elanikke kokku lüües saab pool tuhat enam-vähem täis, linnaga võrreldes on see viiekorruselise maja täis rahvast.

Vabaajakeskuse ringides teevad naised line-tantsu, lapsed veedavad koolitöövälist aega, täiskasvanud õpivad näitemängu, arvutitoas näeb pärastlõunal istumas noori ja nooremaid.

"Meie küla nimetamine aasta külaks tuli küll üllatusena," tunnistab Alliki kaminatoas pika laua äärde istudes. "Seda ei oska arvatagi, mille põhjal just meie, kuigi aastatega on ju üksjagu tehtud."

Läinud aastal nimetas SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus MTÜ Kadjaste kui piirkonna külaelu mootori parimaks kodanikuühenduseks. Tänavu tuli siis Pärnumaa Kodukandilt kraad kõrgem tiitel.

"Külaelanikele on see ikka oluline tunnustus," kinnitab Vändra vallavanem Peeter Reimann. "Tore ju, kui su tegemisi küla heaks hinnatakse, oma küla elanikele tähendab see tunnustus ilmselt rohkem kui teistele. Näiteks Metsapoole küla ei tea võib-olla Kadjaste külast midagi," vihjab ta Häädemeeste vallale.

Vallavanem mainib, et Kadjaste oli Vene ajal Vändra kolhoosi üks osakondi ja nii need inimesed, praegu paarsada elanikku, ümber kontori koondusid ja paigale jäid.

Projektipõhine elu

Valla toetusega, kohaliku omaalgatuse programmist, põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti külaelu elavdamise ja maaelu mitmekesistamise programmidest väljakirjutatud projektikroonidega ning Eesti-Hollandi heategevusfondi Päikeselill abiga on soojustatud ühekorruselise hoone välisseinad.

Samuti muretsetud sisustust ja ümbrust väikeste ja suurte tarvis kaunimaks ning mõnusamaks muudetud.

"Kadjaste küla elu ei seisa ainult kahe naise, Alliki ja Tiina najal, teisi on ikka ka," räägib vallavanem, lükates ümber meedias võimendunud väite. "Nemad on põhilised projektide kirjutajad, teised külaelanikud on rohkem kaasaaitajad-mõtlejad."

Kauaaegne vallavanem räägib, et kui nüüd järgmiste projektidega saab Kadjaste vabaajakeskuse ülemine korrus valmis, ei oska tema küll pakkuda, mis järgmiseks. Aga eks elu näita.

Üleriigilise Kodukandi juhatuse esimees, maavalitsuse regionaalarengu spetsialist Liina Saar tõdeb, et aasta külade valimine on Kodukandi rahvale alati väga tähtis olnud. Iga maakond selgitab oma aasta küla, Pärnumaal on see tava kujunenud 2003. aastast.

"Inimesed vajavad tunnustust, nad elavad maal, tahavad tegutseda, et kogukonnad püsiksid," kinnitab Saar. "Aasta küla valimine on Kodukandi kui liikumise jaoks alati tähtsündmus, see on nagu meie järgmise aasta märk maas, eeskuju valimine, et järgmistel küladel oleks, mille poole püüelda."

Mis muud, kui Kadjaste inimesed on usinasti tegutsenud ja Pärnumaa ülejäänud ligemale 300 külal on, kust oma kodukandi terviklikul arendamisel eeskuju võtta.