Kommentaar: Aastakümme, mis muutis maailma

Kuupäev, mis avaldas mõju kogu aastakümnele, oli 11. september 2001, kirjutas Rootsi ajakirjandus lõppenud kümnendit kokku võttes. Tagasivaates näeme terrorit, hirmu ja katastroofe. Uue aastasaja esimene kümnend algas ja lõppes kinnitustega, et ekstremistlik islam elab.


Kui inimestelt küsida, kuidas nad mäletavad 00-aastaid (2000-2009), tekib kirju ja vasturääkiv pilt, kus ähvardus ja lootus, segadus ja usaldus põimitakse uuteks mustriteks, kirjutasid Rootsi lehed.



Ühes ollakse siiski üksmeelsed. Aastakümnele vajutasid pitseri 2001. aasta 11. septembril toimunud terrorirünnakud New Yorgi maailma kaubanduskeskusele ja Pentagonile Washingtonis.



Keegi poleks suutnud ette kujutada, et kaksiktornid võivad variseda. Ühe suure lainena levisid üle maailma lein, võimetus ja kartus, kuid ka viha ja tahe kätte maksta.



23. detsembril 2003 rullus üle Kagu-Aasia tsunami ja ligikaudu 300 000 inimest kaotas elu.



Siiski ei ole me ainult olukordade ohvrid. Inimkonnal lasub vastutus, kuna oleme osalised keskkonna saastamises. Seda on hakatud mõistma eriti pärast seda, kui kunagine USA asepresident Al Gore 2006. aastal oma filmis ”Ebamugav tõde” väitis, et meil on vaid kümme aastat aega maailma päästa.



Briti majandusteadlane Nicolas Stern lisas: ”Kui laseme kliima soojenemisel jätkuda ega rakenda vastuabinõusid, on kulud tulevikus palju suuremad.”



Kopenhaageni ebaõnnestunud kliimakonverents tõestas, et mõni riik, näiteks Hiina, pole huvitatud kliimaprobleemide lahendamisest ja suhtub sellesse ükskõikselt.



00-aastad olid Osama ja Obama aastad. Mustanahalise valimine USA presidendiks oli murranguline ja jahmatav sündmus.



Vähem sensatsiooniline polnud esimese naise - Angela Merkeli tõus Saksamaa kantsleriks.



Ometi leidub inimesi, kes väidavad, et lõppenud aastakümme oli kurb. Äsjane rahanduskriis ei olnud USA siseasi, me kõik kuulume samasse doominokivide seltskonda nii heas kui halvas mõttes.



Rootsi lehed viitavad ülemaailmse rahanduskriisi negatiivsele mõjule Balti riikide majandusele ja rahandussüsteemile. Siiski on kolm Rootsi hiidu – Electrolux, ABB ja Ericsson laiendanud oma tegevust Eestis, kus on madalamad palgad ja soodsam investeerimiskliima kui Rootsis.

Tagasi üles