Kartul on meie sõber

Kaupo Meiel
, arvamustoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andres G. Adamson

Möödunud nädalal kirjutas Pärnu Postimees kartulist. Eks seda saab tehtud pea igal aastal, sest kartulivõtt käib õnneks jätkuvalt Eestis sügise juurde täpselt samamoodi nagu kartulipanek käib kevade juurde.

Kui Maarjamaal enam kartulit mulda ei panda, et see sügisel kasti lüüa, on täitunud unistus sellest, et üks Läänemere-äärne maalapp, kus kunagi laiusid metsad, voogasid põllud ja kõrgusid künkad, on viimaks asfalteeritud ja Venemaa, Soome ja Läti vaheliseks Lembitu-nimeliseks parkimisplatsiks muudetud.

Päris mustadelt toonidelt hallide toonide juurde tulles jäi tollest kartuliloost silma Audru kandi tubli kartulikasvataja Arnold Palu: “Elu on muutunud, pered on väiksemad ja keldrisse ei vea enam talveks kartulit keegi. Ostetakse koti kaupa. Iga aastaga jääb turg väiksemaks, sest inimesed on kartulit vähem sööma hakanud.”

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles