Pärnumaa kutsehariduskeskus pälvis kutsehariduse programmi VANKeR raames kaks preemiat ja programmi projektijuht koolis Varje Tipp tunnistati parimaks haridustehnoloogiks.
PKHK e-õppematerjalid pälvisid tunnustuse
30. september 2013, 10:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) innovatsioonikeskuse juhitud kõrg- ja kutsehariduse programmide BeST ja VANKeR raames viidi ellu palju haridusmuudatusi ja loodi tänapäevaseid õppevahendeid, mida tutvustati Tallinnas hariduskonverentsil.
Programmi lõpuüritusel tunnustas HITSA parimaid programmis osalenud koole ja Pärnumaa kutsehariduskeskus oli esitatud nelja kategooria nominendiks. Pärnumaa kutsehariduskeskus võitis kahes kategoorias süsteemsuse eripreemia ja VANKeR programmi projektijuhti Varje Tippi tunnustati kui parimat haridustehnoloogi.
Programmis osalesid Pärnumaa kutsehariduskeskuse aktiivsemad ja innovatiivsemad õpetajad Allan Lorents, Kristel Sepp, Endla Kuura, Lembit Miil, Kristi Lorents, Reet Parik, Priit Auväärt, Marje Kask, Ilmar Eek, Piret Laan, Anu Laas, Janek Leppnurm, Maie Jesjutina, Sirje Tamm, Rita Pillisner, Malle Raudoja, Mart Ronk, Sirje Parrol, Varje Tipp, Sergei Tšekmarjov, Ingrid Kruusla, Siimo Lopsik, Kaivo Paal, Enn Veesalu, Taisi Kasela, Janne Ojala, Terje Jürivete ja Karin Luts.
Pärnumaa kutsehariduskeskuse parim e-kursuste looja on Allan Lorents ja õpiobjektide looja Kristel Sepp. Värske õppesisu sai VANKeR programmi raames 130 e-kursust ja õpiobjekti.
HITSA programmide toel on 2008–2013 kõrghariduses loodud kokku 3312 Euroopa ainepunkti ja kutsehariduses 1226 õppenädala mahus e-õppematerjale.
Euroopa sotsiaalfondi rahastatud programmis BeST osales 19 kõrgkooli ja programmis VANKeR 28 kutseõppeasutust kogu Eestist. Kahe programmi kogueelarve oli 9 358 362 eurot. Peale õppematerjalide loomise toetati haridustehnoloogide võrgustikku, e-õppematerjalide kvaliteedi tagamiseks vajalikke arendustegevusi ja õpetajate koolitust. Programmide tulemusena suurenes koolides e-õppe vahendite kasutamine, tõusis taseme- ja täiendusõppe kvaliteet ning õppeprotsess muutus mitmekesisemaks.