Kommentaar: Islandi nirud valikud

Majandusraskustest räsitud Islandi teele Euroopa Liidu liikmeks võivad takistusena tõusta Suurbritannia ja Holland, mille üle 300 000 investorit puudutas valusalt Islandi pangasüsteemi varisemine.

Teisipäeval teatas Islandi president Olafur Ragnar Grimsson, et ei allkirjasta vastuolulist seaduseelnõu, millega Briti ja Hollandi valitsusele hüvitataks Icesave’i investorite kaotatud raha. See põhjustaski Londoni ja Haagi meelepaha.

Grimsson lubas eelnõu panna rahvahääletusele ja praegu küll ei julge oletada, et islandlased ise pea silmusesse pistaksid. Tegelikult on aga Islandi valikud nirud ja silmus kõlgub ikkagi, ükskõik, kumba silma kinni ei pigistaks.

Islandil on valida, kas maksta 3,8 miljardit eurot ehk 12 000 eurot elaniku kohta kahele endast tunduvalt rikkamale ja mõjukamale riigile või lõigata ennast ära väljastpoolt tulevast rahaabist ja võimalusest astuda Euroopa Liitu, kui neid miljardeid välja ei käida.

Briti päevalehe The Guardian järgi on Islandil perspektiivi olla aastaid jäine väljatõugatu või koormata end tagasimaksetega. Veel hullem on mõlemad korraga.

Islandlaste viha on mõistetav. Nende riiki viimasel kümnendil tabanud rahandushullus polnud islandlaste tekitatud. Vähesed said väga rikkaks, kuid nüüd peavad kõik osalema arve tasumisel.

Möödunud aastal võttis Islandi parlament vastu seaduse maksta Briti ja Hollandi hoiustajatele Icesave’i pankroti eest kompensatsiooni. Seepeale saatis 25 protsenti saareriigi elanikest palvekirja Grimssonile ettepanekuga panna küsimus rahvahääletusele. President nii toimiski. Avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et tõenäoliselt hääletab enamus brittidele ja hollandlastele raha tagastamise vastu.

2005. aastal nimetas sama Grimsson Londonis peetud kõnes islandlasi riskialtiks, kuna riigi rahvuslik muster pakub turvavõrku, mis võimaldab Islandi ärijuhtidele suuremaid riske, kui neid kalduvad võtma ülejäänud. Ükskõik, mida Islandi riigipea sellega toona mõtles.

Lõpuks riskisidki islandlased liiga palju, nende pangasüsteem varises kokku, teiste hulgas Icesave’i omanik Landsbanki. Islandlasi ei vaimusta kompensatsiooni maksmine välismaistele hoiustajatele, ohtralt paksu verd tekitas Suurbritannia otsus kasutada terrorivastaseid seadusi Islandi arvete külmutamiseks.

Guardiani arvates pole oluline, millega lõpeb Islandi rahvahääletus. Maksta tuleb ikka. Varasema kava kohaselt alanuks tagasimaksed 2016. aastal.

Uudisteagentuuri BNS teatel hoiatas Briti finantsteenuste minister Paul Myners üleeile, et vastuolu miljardite eurode hüvitamisel võib mõjutada Suurbritannia toetust Islandi ELi kandidatuurile.

Euroopa Komisjonilt pole Reykjavikil mõistmist ega armu loota. Brüsseli pressiesindaja kinnitas, et Islandi kohta hinnangu ettevalmistamisel analüüsitakse majandusprobleeme nagu Icesave’i juhtum väga hoolikalt, et Island täidaks oma kohustusi Euroopa majanduspiirkonnas.

ELi kandidaatriiki peavad toetama kõik senised liikmed, kuid igal riigil on uute liitujate puhul vetoõigus. Praegu näivad Suurbritannia ja Holland olema valmis seda Islandi suhtes kasutama.

Eilses USA majanduslehes The Wall Street Journal kirjutas kunagine Islandi Keskpanga juhatuse liige professor Hannes Gissurarson, et britid olid esimesed, kes aitasid kaasa Islandi panganduskrahhile, ja nüüd nõuavad kahjude korvamiseks poolt saareriigi sisemajanduse kogutoodangust. Gissurarson põhjendab, miks islandlased ei taha maksta. Esiteks on summa liialt suur ja võrreldav Saksamaa võlakoormusega pärast Esimest maailmasõda.

Teiseks, kui hoiustajate ja investeerijate garantiifond ei suuda täita oma kohustusi, pole Euroopa majanduspiirkonna reeglite järgi selget nõuet, et Islandi valitsus peaks sekkuma.

Kolmandaks viitavad islandlased Euroopa Keskpanga presidendile Jean-Claude Trichet’le ja Hollandi rahandusministrile Wouter Bosile, kes mõlemad on avalikult öelnud, et Euroopa majanduspiirkonna hoiuste garanteerimise reeglid pole kohandatavad kogu rahandussüsteemi kokkuvarisemise suhtes, nagu juhtus Islandil.

Eilne The Times oli juhtkirjas kategooriline: Island on võlgu, peab maksma ja 15aastane makseperiood hajutaks raskusi. The Independent kirjutas oma juhtkirjas, et kuigi Islandil tuleb maksta, ei saa heaks kiita Briti valitsuse käitumist, sest 11 kuu jooksul, mil panganduskrahh lõpuks Islandit tabas, saanuks õnnetust ennetada.

Irish Timesi arvamusartiklis ennustati, et 20. veebruari referendumi tulemus Islandil kujuneb 70:30 mittemaksmise kasuks. Iiri leht leidis, et vajadust raha tagasi maksta mõistavad paljud islandlased, kuid küsimus on tähtaegades. Need on liiga lühikesed.