Tööpensionide süsteem näeb ette, et halbade töötingimuste tõttu varasem pensionileminek tuleb eraldi kindlustada. Töötingimuste eest vastutav tööandja on selle järgi kohustatud varasema pensioniõiguse oma töötajatele kindlustama. Ehk näiteks need viis aastat, mis saabuvad inimesele enne üldist pensioniiga, on kinni makstud tööpensionina, mitte riiklikust pensionikindlustusest.
Asi oleks aus nii nende inimeste suhtes, kes teevad tervistkahjustavat tööd, kui nendegi suhtes, kes sellist tööd ei tee. Seetõttu ei ole üldise pensioniea tõstmisega kuskile kiiret, sest probleemid on hoopis mujal.
Miks kiirustada?
Poliitikauuringute keskuse Praxis analüütiku Andres Võrgu andmetel tooks pensioniea tõus pensionide väljamaksmisel riigile senisest kaheksa protsenti väiksemad kulutused.
Kuus kulub praegu pensionidele 1,325 miljardit krooni, millest halbadest töötingimustest varasem pension moodustab 166 miljonit krooni. Riik hoiaks seega märgatavalt kokku, kui tervistkahjustavate tööde ja väljateenitud aastate pensioniõigus viidaks uutele alustele.
Mis mõttega siis pensioniea tõstmisega tulistjalu kiirustada, kui pakilisemad tööd tegemata? Pealegi on pensioniiga ise aastatega oluliselt muutunud.
Eestiski ei pea 63aastaselt pensionile minema ja võib pensionisaamist edasi lükata. Viimasena nimetatud võimalust kasutab 559 inimest, võites sellega iga edasilükkunud kuu eest 0,9 protsenti pensioni suurusest. Rakendatud on ennetähtaegne pension, kus inimene, vastupidi, kaotab iga varem pensionile mindud kuu eest 0,4 protsenti oma pensionist. Enne tähtaega on pensionil 14 639 inimest.
Põhjused, miks üks inimene otsustab minna varem pensionile ja teine hiljem, on väga individuaalsed. See sõltub tööst ja palgast või koguni lootusetusest tööd leida, aga loomulikult tervisestki. Eesrindliku pensionikorraldusega riigid on läinud veel kaugemale. Lihtsalt seletatuna pole seaduses sätestatud pensioniiga seal 63, vaid näiteks 60-65 aastat.
Sisuliselt otsustab iga inimene ise oma tervise, tehtava töö ja saadava tulu alusel, millal tal on selle aja jooksul mõistlik pensionile jääda. Tehtavast valikust oleneb pensioni suurus: mida hiljem lähed, seda suurem see on.
Tegu on samade põhimõtetega, mis meilgi kehtivad, kuid need on veel suuremas sõltuvuses inimese valikust. Seejuures on arvestatud kõige olulisema näitajaga pensioniea tõstmisel, see on pensionieas elatud aastate arvu kasv.
Kokkuvõtteks vajab penisoniea tõstmine senisest palju põhjalikumat ettevalmistust. Temast loodetav kasu jääb saamata, kui palju pakilisemad küsimused on lahendamata. Tööpensioni loomine võtab oma aja. Seejärel on põhjust arutada, kas ja kuidas pensioniiga tõsta.