/nginx/o/2010/01/08/293372t1ha2f5.jpg)
Paljude suusasõprade seas populaarsuse võitnud Raeküla radadest võiks Pärnumaa spordiliidu projektijuhi Vahur Mäe nägemuse kohaselt saada tervisespordikompleks.
Tervisespordikeskus Raekülas pole utoopia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Raeküla liikumisrajad on leidnud rahva seas aktiivset kasutamist juba aastakümneid,” rääkis Mäe Pärnu Postimehele. “ Pärnu linna, Tahkuranna ja Paikuse vallaga piirnev männimets pakub mõõduka rajareljeefi ja soodsa asukohaga häid sportimisvõimalusi. Väärib märkimist, et 1968. aastal toimusid seal Pärnumaa murdmaasuusatamise meistrivõistlused.”
Reiu puhkekeskus pakub palju võimalusi
Mäe nägemuse kohaselt tuleks ära kasutada Reiu puhkekeskuse võimalusi.
“Puhkekeskus asub kolme kilomeetri pikkusest Raeküla valgustatud rajast vaid paarisaja meetri kaugusel,” kõneles Mäe. “Juba praegu on seal avar parkla, suurepärased riietumis- ja pesemisvõimalused, toitlustusest ja majutusest rääkimata. Bussiühendus Pärnuga on väga hea ja hõlpsasti pääseb kohale ka turvalist rattateed kasutades. Suvel saab seal paadiga matkata, rannavõrkpalli ja -jalgpalli mängida, matkaautot parkida ja telkida.”
Uute võimalustena näeb Mäe Reiu puhkekeskuses suusavarustuse ja käimiskeppide laenutust ning suuskade määrimise ja hooldamise teenust.
Miks peaksid inimesed, kes on seni harjunud Raeküla poolt rajale minema, alustama tulevikus Reiust?
“Ega peagi, pigem on Reiu lisavõimalus neile, kes tulevad kaugemalt,” selgitas Mäe. “Rajamärgistused ja viidad saab teha nii, et neid saab lugeda mõlemalt poolt, seega oleksid raja alguspunktid nii Raekülas kui ka Reius.”
Küsimusele, milliseid suusaradu võiks Raeküla männikusse olemasolevale lisaks rajada, kostis Mäe, et alustada tuleks viie kilomeetri pikkuse ringi valgustamisest ja kümne kilomeetri kunagi väga populaarse matkaraja taastamisest, leida võimalusi kunstlumekahurite soetamiseks ja seni ligi poolsada autot mahutava Raeküla-poolse parkla oluliseks laiendamiseks.
Tegevust jätkub kõigile
Et Reiu puhkekeskuses on suurepärased olmeruumid, tuleks Mäe arvates rajada vaid mõned käimlad.
Raeküla tervisekeskuse kasutajatena näeb Mäe väga erinevaid sihtgruppe. “Siin leiavad tegevust tervisejooksjad, tegevsportlased, jalutajad, kepikõndijad, suusatajad, maastikuratturid ja linnalähedasse metsa ekskursioonile tulnud lasteaia- ning koolilapsed,” kinnitab Mäe. “Ütleksin nii, et terviseradu saavad kasutada igas vanuses ja erineva sportliku taustaga inimesed.”
Mida oleks vaja teha, et need head kavatsused täituksid?
“Raeküla vajab kindlat staatust riigi poolt rahastatava regionaalse tervisespordikeskusena,” selgitas Mäe. “Raeküla keskuse korrastamine on midagi enamat kui sportimisvõimaluste loomine. Ühtlasi on tegemist ka piirkonna infrastruktuuri ja heakorraprojektiga, mille käigus lisandub elanike jaoks mitu uut võimalust. Üks näide on kunagise raudteetammi kasutusele võtmine liikumisrajana ja selle sidumine Raeküla männiku klassikaliste radadega. Tulemuseks on laiaulatuslik ja mitmekülgne piirkonna terviseradade võrgustik, kus ei puudu ka lemmikloomadele mõeldud alad. ”