Sander Gansen: me ei peaks süüdistama ainult Pärnu linna

Sander Gansen. Foto: Erakogu

Näeme, kuidas viimastel päevadel on tekkinud aina enam uusi interneti protestiaktsioone, millega püütakse vältida mitmete koolide sulgemist või ümber nimetamist.

Esmalt tekkis lehekülg Pärnu Ühisgümnaasiumi, seejärel Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi päästmiseks, mis mõlemad on väga lühikese aja jooksul puudutanud väga paljude inimeste südameid ning seeläbi tekitanud suurt kõlapinda. See näitab, et miskit on ilmselgelt valesti ning kui linna, ja tegelikult riik, püüab ikka oma tahtmist läbi suruda, olenemata rahva tulihingelisest vastumeelsusest, siis on asjad ikka tõeliselt korrast ära.

Usun, et siinkohal ei peaks me kindlasti süüdistama ainult Pärnu linna (või kogu maakonda) ning siinseid ametnikke, sest nemad täidavad kõigest käske, mis tulevad ülevalt poolt (loe: Eesti riigilt), mille kohaselt on alates 2015. aastast Pärnus vaid kaks gümnaasiumi (lisaks Sütevaka eragümnaasiumile, Täiskasvanute gümnaasiumile ning Vene gümnaasiumile - viimase osas pole kindel, kas nemad saavad kindlasti jätkata, esimesed kaks aga kindlasti). Samas ei usu ma, et ka riik teeks miskit, mis oleks üdini vale ja halb, kuivõrd on ilmselt viisid, kuidas oma plaane teostatakse veidi läbimõtlematud.

Täiesti mõistetav on riigi, ning seeläbi linna seisukoht, mille kohaselt pole meil piisavalt õpilasi täitmaks nelja või rohkemat gümnaasiumi (arvestades, et plaanis on ka maakondade gümnaasiumite sulgemine) ning samas eksisteerib ka plaan, mis suunaks tulevikus vähemalt pooled õpilased saama kutse-, mitte keskharidust, nagu see toimub enamikes lääne riikides (vaadakem näiteks Ühendatud Kuningriike).

See kõik on väga tore ja hea, ent probleem seisneb selles, et pole tehtud piisavat eeltööd:

* Rahvas polnud kuni sügiseni teadlik, millised gümnaasiumid nüüd kindlasti alles jäävad, millised mitte.

* Riik pole piisavalt teavitanud rahvast oma plaanist, mis suunaks tulevikus üha enam õpilasi kutsekoolidesse.

* Suurendatud pole ka kutsekoolide mahutavust (vähemasti Pärnus)

* Samuti pole mõeldud ka tulevikule ning võimalikule rahvastiku suurenemisele.

Täpsemalt usun, et probleeme oleks andnud vältida, kui oldaks rahvast oma plaanidest varem teavitatud, ent samas säiliksid osad mureküsimused, just need viimased kaks, mille ma ennist välja tõin.

Täpsemalt, Pärnu Kutsehariduskeskus ei mahuta väga palju rohkem õpilasi, kui seal juba on ning oleks lollus meie niigi väheseid noori mujal linnades asuvatesse kutse- ja keskkoolidesse suunata. Aga jätame selle punkti hetkel mõneks teiseks korraks ning keskendume justnimelt tulevikule.

Kahest gümnaasiumist terve linna (või lausa maakonna) peale ei ole piisavalt. Ka sel sügisel jagus piisavalt õpilasi kõikide (linna) gümnaasiumite jaoks, et avada need klassid, mis avati ehk põhimõtteliselt võib näha, et kõigile koolidele jagub õpilasi ka täna. Samas, kui oleks kaks gümnaasiumi, kus mõlemas oleks viis kuni seitse (või palju neid olema pidigi) paralleeli, siis järgmisel aastal mahuvad tõesti kõik Pärnu tulevased gümnasistid ka nendesse kahte kooli. Aga oletagem, et ühel heal päeval hakkavad pärnakad sünnitama ning mõelgem, kuhu need vaesed lapsed siis minema peavad?

Jah, sulgeme täna kõik gümnaasiumid, seejärel aga realiseerime unistuse, mis on vähemalt sama vana paljud pärnakad ise, mille kohaselt peaks tekitama Pärnusse paremad kõrghariduse saamise võimalused - kas või looma Pärnu Ülikooli. Lisaks sellele, äkki tõesti luuakse ühel heal päeval Pärnusse ka kõik need sajad ja tuhanded uued töökohad. Kuigi see kõik kõlab utoopiana, ning linn koostöös riigiga seda väga ei usu, siis üks hetk see tuleb ning ühtäkki on meil 20 aasta pärast olukord, kus need tuleviku kaks über-gümnaasiumi ei mahuta enam õpilasi ära. Mis me siis teeme? Avame uuesti Ühis- ja Ülejõe Gümnaasiumi?

Tulles veidi rohkem tänasesse päeva, siis olgu öeldud, et kõik need linnakodanike väljatoodud mureküsimused sellest, kuidas ja kuhu peavad minema need 50% õpilastest, kes juba täna elavad just Ülejõe Gümnaasiumi poolsel jõekaldal, on täiesti põhjendatud, arvestades meie "ülimalt head" busside ümberistumise süsteemi. Mis saab muusika kallakuga klassist Ülejõe gümnaasiumis? Samuti ei tasuks arvestamata jätta õpetajate mureküsimust, kuhu nad õpetama pääsevad või kas üldse saavad? Kindlasti tõuseb ka (ebaaus) pahameel Pärnu Sütevaka Humanitaagümnaasiumi osas, kus teatud osapooled hakkavad kurtma, kuidas Sütevaka võtab ära kõik helged pead, kuidas neil on kõik nii hästi, sest nad saavad kasvatada võsukesi alates algklassidest jne.

Ühele mureküsimusele on tulnud vastus. Pärnu linn on väitnud, et nad ei taha muusikaklassi kadumist ning seetõttu on nad otsustanud viia see üle Pärnu Koidula Gümnaasiumisse - see, kas antud otsus on hea või halb on ilmselt iga inimese enda otsustada.

Teised küsimused on aga puhta lahendamata. Probleeme on ning neid tuleb aina juurde. Olukord ei ole läbimõeldud.

Ma ei väida, et koole ei peaks lahutama. Ma ei väida, et keegi oleks paha või käituks äärmiselt valesti. Ma lihtsalt väidan, et on asju, mis tuleks paremini läbi mõelda ning seda, et me ei peaks käituma nii uisa-päisa, me ei peaks võtma neid otsuseid vastu päevapealt, jättes sisse niivõrd suured augud.

Ma usun, et asju saab teha paremini, kui neid tehakse hetkel.

Ma loodan, et tänane koalitsioon säilub, et nad saaksid vaadata tänased otsused koos üle ning neid parandada!

Ma tean, et koos jõuame parema tulevikuni!