/nginx/o/2016/02/19/5064449t1hbab6.jpg)
/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Tänane Pärnu Postimees kirjutab esmapilgul kummalisest, kuid põnevast kavast tuua Pärnu linna rannaniitu hooldama lihaveised. Eks ajalugu kipu korduma ja veel eelmise sajandi keskpaigas karjatati praeguse Mai elurajooni kandis tõepoolest lehmi.
Juhtkiri: Loomad on lahti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veiste abil on rannaniite Pärnumaal korrastatud küll. Loomade abil tehakse roogu täis kasvanud niite korda nii Manilaiul kui Häädemeestel. Looduskeskkonda aitavad veised taastada Soomaal. Miks mitte sedasama looduslähedast, odavat ja põhjalikku meetodit rakendada Pärnuski?
Loomade toomine linna tekitab aga palju küsimusi ja lahendamist vajavaid probleeme. Turvalisusega pole lood Pärnus kõige paremad ega ole võimatu, et Mai kandi inimesed ei taha lehmi oma vahetusse naabrusesse, kuid vähemalt praeguste argumentide põhjal näib lihaveiste toomine Pärnu rannaalale toovat kaasa rohkem positiivset kui negatiivset.
Pärnumaa rannaniidu kaitsealast jääb 58,6 hektarit Pärnu linna ning seda on tahes-tahtmata tarvis hooldada, kuid nii suurt rahasummat pole selleks kuskilt võtta. Sestap oleks vähem kulutusi nõudvat lahendust vaja. Rannaniitu puhtaks nosivad loomad muutuksid kindlasti vaatamisväärsuseks ja linnastunud koolilastelgi avaneks tänuväärt võimalus päris elusat lehma näha.
Samuti tekiks pikas perspektiivis, kui veised oma tööd korralikult teevad, Pärnusse uus ajaveetmise paik, näiteks loodusradade ja veesilmadega poolmetsik park. Igal juhul on Mai rajooni rannaala praeguse pilliroogu kasvanud ebaseadusliku prügimäena linnaruumi sobimatu. Kui olukorda parandaksid loomad, sündigu see.
Veiste toomine Pärnu linna võib küll tunduda kummaline, aga sisuliselt on tegemist väga toreda, looduslähedase ja julge mõttega, mis igati toetust väärib.