Riigivanem Konstantin Pätsi soovitusel koostati ja sai 1934. aasta detsembriks valmis Pärnu kuurordi arengukava. Järgmisel aastal korraldati supelranda plaanitava hotelli arhitektuurikonkurss.
Pärnu: Ütled Estonia, mõtled Rannahotell.
28. aprill 2004, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konkurss kümnesse ei tabanud ja nii panid hotelli projekti laekunud tööde põhjal kokku arhitektid Anton Lembit Soans ja Olev Siinmaa. Siinmaa osales sisekujunduse ja mööbli kavandamiselgi.
Hotellitubade sisustuse ning pannoodega tegeles kunstnik Peet Aren. Ornamentika autor oli skulptor Paul Horma.
Rannahotelli ehitusega alustati 1935. aasta augustis. Hotell valmis ja avati pidulikult 17. juunil 1937. Ehituseks vajalik raha saadi pikaajalise madalaprotsendilise laenuna jällegi Pätsi toetusel. Seepärast pole imestada, et hotelli ehitati presidendi sviit.
Maja 1292 ruutmeetrile mahtus 70 numbrituba 102 voodi ja 35 magamissohvaga. Kõikides tubades oli külm ja soe vesi. 25 toal olid lahtised rõdud ja 40 toas telefon.
Söögisaalis leidus 135 istekohta, külastajate autodele kuus garaazhi ja kinnine siseõu.
Hotellina toimis maja rannas napilt kolm aastat. 1940. aasta juulis avati Rannahotellis Eestimaa ametiühingute keskliidu puhkekodu.
1942. aastal avati samas Saksa sõjaväe puhkekodu - Erho-lungsheim. Järjekordsel võimuvahetusel peremehetsesid hoones ilmselt sõjaväelased ja alles 1946. aastal hakati maja kohandama sanatooriumiks.
Edaspidi sai Rannahotellist Estonia nime kandnud sanatoorium ja maja pidi üle elama mitu remonti ning ümberehitust.
Rannahotelli merevaadet on publitseeritud sadu kordi. Maapoolne sissepääs hotelli nägi avamise järel välja selline (vt fotol).
Võõrvõimu aastatel, kui kunst toodi muuseumist rahva ette ja kõikidel maanteeristmikel seisid kipsist (betoonist) pioneerid, põdrad, kombainerid, paigaldati Rannahotelli ette lõvid.