Hiljuti ilmnes, et kollektsioone on kasulik aeg-ajalt korrastada. Nimelt järjestasin vabadussõjalaste ajalehe Võitlus numbreid.
Võitlusel ilmus Pärnus saba
Kui see ajaleht Eesti vabadussõjalaste keskliidu häälekandjana ilmuma hakkas, oli tal küll pikem tiitel: Võitlus Eesti Parema Tuleviku Eest. Hiljem tiitlit lühendati ja lehestki sai vabadussõdalaste häälekandja.
Esiknumber nägi ilmavalgust 1. mail 1931. aastal, kuid seejärel jõuti avaldada ainult number 6. Järgmisel aastal ei jõutud veel numbrini nädalas ja alles 1933. aastal hakkas hammas peale kolmele lehele nädalas. Viimast korda pandi Võitluse tarbeks trükimasin käima 13. märtsil 1934. aastal.
1934. aasta Võitluse numbri vahelt leidsin Pärnumaa lisa. Nüüd hakkas punane tuluke vilkuma, sest ei mäletanud, et mustas raamatus olnuks sellise lehekese kohta reakestki. Selgituseks niipalju, et must raamat on Eesti akadeemilises raamatukogus koostatud ja välja antud "Eestikeelne ajakirjandus 1766-1940 I-II" (Tallinn, 2002). Kiirpilk sellesse kinnitaski, et üheski Eesti suuremas raamatukogus pole sellist lehte kas leidunud või tähele pandud.
Minu kasin kogus Võitlejat ei võimalda kindlaks teha, millal Pärnumaa lisa ilmumist alustas. Aga vabadussõjalaste liidu Pärnu osakonna asutamiskoosolek toimus 14. novembril 1933. aastal. Osakond avati pidulikult 23. novembril ja esimene üldkoosolek oli 3. detsembril. Arvatavasti ilmus esimene Pärnumaa lisa 1933. aasta detsembri lõpus. 1934. aasta avanumber tuli 6. jaanuaril ja selles lehes on märkus, et trükitehnilistel põhjustel jäi leht ilmumata 2. ja 4. jaanuaril. Samasugune märkus on 23. ja 25. jaanuari lehe kohta.
Võitluse Pärnu abitalitus asus Rüütli tänaval majas number 28, kus asus Pärnu Majaomanikkude Pank. Majaomanik olemist on vabadussõjalaste rahvaliikumise kandidaatide nimekirjas Pärnu linnavolikogu valimistel 14.-15. jaanuaril 1934. aastal tingimata rõhutatud. 40-liikmelises nimekirjas on lausa 17 majaomanikku, peale nende mõni äriomanik.
Kaheleheküljelise Pärnu lisa toimetaja nimi jääb saladuseks. Samuti on saladus trükikoda, kus lehte tehti, kuid ilmselt oli see Adolf Janseni oma Kuninga 32, sest ta ise kandideeris samuti vapside nimekirjas linnavolikokku. Tõenäoliselt tingisid lähenevad linnavolikogu valimised selle Pärnumaa lisagi ilmumise, nagu neid praegugi häälepüüdmiseks produtseeritakse.
Minu valduses on viimaseks 1. märtsi number. Pärast 13. märtsi ei saanud leht enam ilmuda. Huvitaval kombel pole muud Pärnu sabalehed kolleegi ja rivaali reklaamiturule ilmumisele ega sealt kadumisele reagagi reageerinud.