Pärnu: Elamust pangamajaks, pangast kohtuks ehk Rüütli 19.

Pihkva panga Pärnu osakond 1906. aastal saadetud postkaardil. Foto: Olaf Esna

Milline hoone asus sellel krundil enne 1834-1835 ehitatud elamut, ma ei tea, kuid nagunii on läbi ajaloo selles paigas asunud ridamisi ehitisi.

Üle-eelmise sajandi lõpul ostis ühekorruselise elamu konsul Bremeri pärijatelt Pihkva Kommertspanga Pärnu osakond, tellis 1899 ümberehituse projekti arhitekt Hugo von Wolffeldtilt ja ehitas endale kahe aastaga esindusliku pangahoone, mis on terviklikult säilinud.

Panga ümberkolimine Nikolai 2 toimus 1900. aasta lõpul ja uues asukohas algas tegevus 1901. aasta jaanuaris. Rendiruumides oli Pihkva panga Pärnu osakond tegutsenud 1877. aastast.

Vene revolutsioon ja Eesti riigi teke mõjusid ruineerivalt panga tegevusele ja nii kolisid 1928. aastal vabaks jäänud ruumidesse Pärnu rahukohtu I ja II jaoskond.

Nüüd mõni rida vanast kohtusüsteemist. Tsaari ajal kuulus Pärnu Viljandi-Pärnu rahukogu ringkonna alla, mis asus Viljandis.

Rahukogu käis ajuti Pärnus kohut mõistmas. Pärnus oli linna tarvis 1. jaoskonna rahukohus ja 2. jaoskond Pärnu, Audru, Tõstamaa, Mihkli, Jakobi, Vändra ja Tori kihelkonna tarvis.

Lõuna-Pärnumaa kihelkondade kohus ehk 3. jaoskond asus Kilingi-Nõmmel. Seal oli veel ülema talurahvakohtu 2. jaoskond, sest 1. jaoskond asus Pärnus.

Nende kohtute asupaigaks pakuti tsaariajal Nikolai tänavat (Ernst Buhre rohukaupluse kõrval, mis oli Nikolai 6). 1926. aastal oli kohtute aadress Uus 12.

Nõukogude ajal muutusid rahukohtud rahvakohtuteks ja pangast kohtumajja kolis ka notariaalne tegevus.

Muide, 1945. aastal oli kohtumaja esimesel korrusel ajutiselt isegi Pärnu keskrahvamaja ehk hilisem Pärnu I kultuurimaja.

Ajaloolises pangahoones on praegugi Pärnu maakohus ja halduskohus. Kuid AS Riigi Kinnisvara võib kohtud sellest ajaloolisest majast välja peletada ja hoone kas või kaubamajaks maha müüa.