Pärnu poeglaste gümnaasiumi kõige hilisemaks asutamisaastaks võib lugeda aastat 1588, mil Saksamaalt linnasekretäriks kutsutud Heinrich Schele pani käima magistraadi ülalpeetud üheklassilise kooli. 1652. aastal lisandus teine klass ja teine õpetaja, 1693. aastal kolmaski õpetaja.
1805. aastal muudeti kool kreiskooliks ja 1841. aastal kõrgemaks kreiskooliks. 1861. aastal sai sellest neljaklassiline progümnaasium, 1865. aastal lisandus kuues, 1877. aastal seitsmes ja 1891. aastal kaheksas klass.
Gümnaasiumi üks asukohti oli 1787. aastal Pika tänava ja turuplatsi nurgale ehitatud koolihoone. Ruumipuuduse minetamiseks oli vaja uut maja, mis ehitatigi Pärnu linnavalitsuse ja Tartu õpperingkonna valitsuse abiga. Hoone projekti koostas 1869. aastal arhitekt Hagen Riiast. Ehitustöid aastatel 1871-75 juhtis meister Häusermann. Komisjon võttis maja vastu 1. novembril ja seejärel algas seal tänaseni kestev õppetöö.
Sõja järel nimetati gümnaasium ümber I keskkooliks ja 1947. aastal anti hoone venekeelse III keskkooli valdusse. Pärast vene kooli oma maja valmimist tegutses seal abikool ja nüüd Kuninga tänava põhikool.
Selle kooli seinte vahel on keskhariduse saanud väga pikk loetelu Eesti (ka Läti, Leedu ja Poola) riigimehi, ühiskonnategelasi, teadlasi. Siin omandatud haridus on aidanud presidendi- ja riigivanemaametisse, ministri- ning rektoritoolile, kirikukantslisse. Igatahes 100 enim tuntud eestlase hulka. Kooli koridori seinatahvlilt leiab kuulsamate vilistlaste nimed.
Hoone ees on kooli kunagiste õpilaste Paul Kerese pronksbüst ja Jüri Vilmsi leinajalakas. Aias kasvab poeet Aleksander Pushkini mälestustamm.
Kooli nüüdsed peremehed on maja vähehaaval korrastanud ja endisaegset ilmet taasloonud.
Praegu plaanitakse Kuninga tänava põhikooli juurde võimla ehitamist. Peaasi, et ei juhtuks nii nagu eelmise juurdeehitusega. Nimelt oli ehitus plaanis juba enne Esimest maailmasõda. Projekt oli kinnitatud ja isegi tellised kohale veetud.
Paraku tuli sõda vahele ja vabariigi algul ei rutanud Pärnu linnavalitsus ehitustööde alustamisega.
Läänemaa õpetajate seminari agar direktor Õunapuu nuhkis välja, et Pärnus seisab riigi kasutamata telliseid. Nii ilmuski ta ühel päeval Pärnu laeva ja ministeeriumi käsuga anda need kivid seminari hoone laienduse tarvis. Ja vedaski tellised minema!