Inglise keel jättis nii emakeele kui matemaatika varju

Pärnu Vene gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud (vasakult) Jekaterina Tšesnokova loodab õppida Audentese eraülikoolis rahvusvahelisi suhteid ja Diana Vassiljeva Tallinna tehnikaülikoolis haldusjuhtimist. Foto: Urmas Luik

Tänavustest koolilõpetanutest kaks kolmandikku valis riigieksamiks inglise keele, mille tulemus ületas nii emakeele kui matemaatika enam kui kümne punkti võrra.

Küpsustunnistust taotles Pärnumaal 790 gümnaasiumi-, keskkooli- või kutseõppe lõpetajat. Kõigil neil oli kohustus kirjutada kirjand, inglise keele eksami valis neist 591 ja matemaatika 406 noort.

Inglise keele keskmiseks hindeks oli 66,52 punkti, mis on tublisti parem kirjandi 54,3punktilisest ja matemaatika 55,64punktilisest tulemusest.

Kui maakondade üleriigilises eksamitulemuste edetabelis hõivas Pärnumaa inglise keelega viienda koha, siis eesti keel tõi kuuenda ja matemaatika üheksanda koha.

Kolm auhinnalist kohta

Pärnumaa pole aastaid juba loovutanud maakondade edurivi esikohta füüsikas, seda tänu Koidula gümnaasiumile. Füüsikaeksami valinud 44 noorest õppis Koidulas 35 ja nende keskmine hinne 78,4 ületab üleriigilise pea 18 punkti võrra.

Esikoha tõi ka saksa keel: eksamil käis 39 koolilõpetajat ja nende keskmine 76,18 ületas riigi näitaja peaaegu kümne punktiga. Saksa keele parimad oskajad õppisid ühisgümnaasiumis, kus kaheksa eksaminandi keskmiseks tulemuseks oli 83 hindepalli üleriigilise 66,61 vastu.

Kahe esikoha kõrval pääses auhinnaredeli kolmandale pulgale ühiskonnaõpetus: eksamil käis 219 noort ja nende keskmine hinne 60,75 on ligi poolteise punkti võrra kõrgem üleriigilisest tulemusest.

Kehvemini õnnestusid tänavu vene keele kirjand ja geograafia. Vene gümnaasiumi 102 õpilase kirjandid kogusid keskmiseks 40,83 hindepunkti üleriigilise 52,01 punkti vastu.

Geograafias jäi Pärnumaa 12. kohale, ehkki riigi keskmisest oli tulemus madalam vaid paari punkti võrra.

Töökus tõi edu

Kui Pärnu linnas pakuvad üksteisele jätkuvalt konkurentsi kolm tugevat kooli - Sütevaka humanitaargümnaasium, Koidula gümnaasium ja ühisgümnaasium -, siis maakonnas on Vestmanni ja Piibelehe rollis Vändra ja Kilingi-Nõmme gümnaasium.

Pärnu maavalitsuse haridusosakonna peainspektori Maimu Arrokülli arvutuste järgi oli tänavugi kõige edukam Sütevaka gümnaasium, kus kõigi eksamite keskmine ulatub 74,91 punktini. Temale järgnevad ühisgümnaasium 70,33 ja Koidula gümnaasium 69,34 punktiga. Võrreldes mulluste tulemustega, võitis ühisgümnaasium neli punkti juurde, samal ajal kui Koidula kahe palli võrra vajus.

Kui mullu edestas Kilingi-Nõmme gümnaasium Vändra gümnaasiumi 0,5 punktiga, möödus Vändra tänavu Kilingi-Nõmmest seitsme punktiga.

Vändra gümnaasiumi lõpetas 40 noort, neist üks kuld- ja seitse hõbemedaliga.

Medalisadu tabas kahest õpperühmast vaid üht. 25 õpilasega musterklassi juhatanud matemaatikaõpetaja Väino Külvi peab edu tagamaaks töökust. “Sain tänavu lõpetanud oma käe alla kuuendas klassis. Need, kes tööd teha ei armastanud, pudenesid ajapikku laiali ja gümnaasiumis jätkasid vaid töökad,” selgita ta.

Gümnaasiumi pürgijaist pääsesid Külvi klassi vaid kõrgema keskmise hindega õpilased, mis klassijuhataja sõnutsi võimaldas luua klassis ühtlaselt tööka meeleolu. “Oluline oli seegi, et kõigil mu õpilastel oli tugev kodune toetus,” märkis Külvi.

Aastad pole vennad

Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õppealajuhataja Mari Karon tõdes, et aastad pole vennad. “Igal aastakäigul on oma nägu, tänavuse lennu tulemused pole hiilgavad, kuid kool jäi nendega rahule,” lausus ta.

Karon nimetas kordaminekute ritta keskmiselt kõrged tulemused geograafias ja ühiskonnaõpetuses ning esimest korda kooli ajaloos maksimumpunktid pälvinud kirjandi. “Samal ajal on kurb tõdeda, et üks kirjand ei küündinud normpunktideni, ei aidanud ka apelleerimine,” märkis õpetaja.

Karon kinnitas, et toetab ajakirjandusest läbi vilksatanud ettepanekut muuta riigieksamite valik õpilastele vabatahtlikuks. “Riigieksami teeb kõrgkooli pürgija, kutseharidusse suunduja võiks piirduda koolieksamiga,” selgitas ta.

Kilingi-Nõmme gümnaasiumile 100punktilise kirjandiga au ja kuulsust toonud Karin Neemsalu ütles, et kirjandi pealkirja ta ei mäletagi, kuid kirjutas ajast ja inimestest. “Minu järeldus oli, et tänapäeva noored on rohkem aja kui oma vanemate nägu,” sõnas ta.

Kõigil teistel eksamitelgi riigi keskmisest kõrgema hinde teeninud Karin ütles, et viis sisseastumisdokumendid Tallinna pedagoogikaülikooli haldusjuhtimisse ja igaks juhuks ka Tallinna majanduskooli.

Hariduse peainspektori Maimu Arrokülli sõnutsi pole põhjust eksamitulemuste üle nuriseda. “Aasta nagu iga teine, väheste kõikumiste ja suurte langusteta,” sõnas ta.

Järeldusi teevad koolid ise

Järelduste tegemine on Arrokülli väitel iga kooli ja kooli omaniku asi, ent märkimata ei saa jätta siiani suhteliselt tagasihoidlike eksamitulemustega Tõstamaa keskkooli, Pärnu-Jaagupi ja Raeküla gümnaasiumi edasiminekut.

Pärnu-Jaagupit saatis edu bioloogias ja geograafias, Tõstamaa jõudis edukamate koolide rivistusse inglise keelega ning Raeküla gümnaasium ületas riigi keskmise eesti ja saksa keeles ning ühiskonnaõpetuses.