Kolm aastat tagasi püstitas Eesti sõudekoondise peatreener Jaan Tults toona üle jõu käivana tunduva ülesande, et meie sõudjad peavad tooma Ateena olümpialt medali ning üks medalisaaja peab olema Jüri Jaanson. Nüüd on see ülesanne, soov või ennustus täitunud.
“Miks ma seda ütlust ei mäleta, selle seadsime ju eesmärgiks,” ütles Tults Ateena Schiniase sõudekanali ääres pärast Jaansoni hõbedavõitu, Tõnu Endreksoni ja Leonid Gulovi neljandat kohta kahepaadil ning Eesti neljapaadi (Andrei Shilin, Andrei Jämsä, Oleg Vinogradov, Igor Kuzmin) võitluslikku üheksandat kohta. Niigi kohvipruun Tults lubas kohe regati lõppedes kanalilähedasse randa päevitama minna ja seal kojulennuni lihtsalt vedelda.
Õnnest puudu vaid üks samm
Jaanson jäi finaalis esimestel sadadel meetritel tagaplaanile, juhtima läks tema vana rivaal tšehh Vaclav Chalupa. Varsti kontrollisid sõitu siiski kaks oletatavat favoriiti - norralane Olaf Tufte ja Jaanson. Kui finishini jäi 500 meetri ümber, vaatas Tufte korraks Jaansoni poole, vahetas käiku ja läinud ta oligi. Chalupa kustus täielikult, mingil hetkel oli Jaansonilgi raskusi üllatuspronksi teeninud bulgaarlase Ivo Janakievi tõrjumisega. Hõbe tuli, aga Jaanson oli finishis nii tühi, et ei võtnud tükk aega jalgu alla.
Endrekson ja Gulov jäid finaalis selgelt alla MM-tiitleid võitnud prantslastele ja itaallastele ning Sydney olümpial võitnud sloveenidele ning lõpetasid neljandana. Eesti neljapaat oli B-finaalis üheksas. See viimane on ehk ainus samm, mis täielikust õnnest puudu jäi, sest oodati B-finaali võitu ja seitsmendat kohta.
Nilsen uskus Jaansonisse
Sydney olümpia eel Jaansonit juhendanud ja veel mullugi meie mehele treeningplaane saatnud Norra kuulus sõudetreener Thor Nilsen ütles, et uskus Jaansonit võitagi võivat, aga tunnistas, et vääramatu jõu vastu eestlane siiski ei saanud.
“Kui nägin Jaansonit olümpia eelsõidus, uskusin, et ta võib koguni kulla võtta,” rääkis Nilsen. “Tema sõudetehnika on tunduvalt parem kui minu kaasmaalasest maailmameistril Olaf Tuftel. Pean kellelegi au andma, paaril viimasel aastal on keegi Jüri tehnika kallal superhead tööd teinud. Aga finaalis selgus, et Tufte on ikkagi Jaansonist 14 aastat noorem ja tal on lihtsalt jõudu rohkem.”
Grinko tänas ilma
Kunagi NSV Liidu koondise aegadel Jaansonit juhendanud, nüüd juba aastaid USAs elav ja sealse koondise paarisaerutreener ukrainlane Igor Grinko aitab meie meest kaks viimast aastat ja oli Jaansoni kõrval ka Ateenas.
“Kuld oli käeulatuses,” ütles Grinko esimese emotsiooniga vaid minut-kaks ühepaatide finaali järel. Hetke mõelnud, tunnistas siiski temagi, et Tufte oli kõvem.
Ilma kohta, mis Schiniase sõudekanalil valitses, ütles kohalikega vestelnud Grinko, et ilma tormita august olevat seal üliharuldane.
“Mõni tuule ja lainega päev oli, aga kardetud torme ju polnud,” rääkis Grinko. “Tavaliselt võtavad kohalikud kalurid augustis tormipuhkuse, aga tänavu nad ootasid veidi ja läksid siis uuesti merele. Nagu oleks olümpiaks hea ilm tellitud! Hea tehnikaga sõudjad sellest muidugi võitsid.”
Kiitus abijõududele
Tults oli väga rahul endast kõik andnud sportlastega, kuid kiitis ka niinimetatud abijõude.
“Igor Grinko andis Jaansoni isikliku treenerina sportlasele juurde eneseusku,” rääkis Tults. “Suure spetsialistina aitas ta paika ka Jaansoni tehnika, mis olümpiaks oli ideaalne ning sarnanes sellega, mis Jüril oli 1995. aastal.”
Teisena nimetas Tults pärnulannast massööri Ulvi Veidenit.
“Kogu meie siinviibimise aja usinalt tööd vihtunud ja seetõttu vaid olümpia köögipoolest osa saanud Ulvist oli väga palju kasu,” ütles Tults. “Ta masseeris poisse nii kanali ääres kui olümpiakülas, oli maast ja ilmast vesteldes psühholoogi eest ja oskas kasulikku nõu anda. Kas või niisugust, kuidas sportlased end lennureisidel haiguste eest peavad hoidma.”
Endrekson ja Gulov väga rahul
“Olen Jüri medali üle väga õnnelik,” ütles Tõnu Endrekson, kui tema ja Gulovi sõit oli lõppenud.
“Mul ei ole Jaansoni kiitmiseks sõnu,” lisas Gulov. “See on lihtsalt kangelastegu. Aga meie Tõnuga olime ka tublid.”
“Kui meie finaali seitsmes paat lisati, vandusin, et meile organiseeritakse nagu kahel viimasel MMil jälle seitsmes koht,” rääkis Endrekson.
“Plaanisime siiski teistega koos minna, aga distantsi esimene pool oli väga raske ja pealegi sattusime sloveenide lainesse. Poolfinaalis oli tagant-, nüüd vastutuult, milles me nii hästi ei liigu. Aga lõpuga oleme väga rahul ja väidame, et neljas koht ei ole jama,” lisas ta.
Endrekson ja Gulov ütlesid otse ja julgelt välja, et hakkavad õige pea valmistuma 2008. aasta Pekingi olümpiaks.
Jüri Jaanson on spordis nüüd kõik saavutanud ja tal ei ole enam vaja kellelegi midagi tõestada.
Jaanson üritab rekordit
“Olümpiamedal tähendab seda, et Jüri on suurus igas sõudjate seltskonnas,” ütles Tults.
Koju naastes lubas Jaanson septembris startida Eesti meistrivõistlustel.
“Esimest korda tulin meistriks 20 aastat tagasi, oleks tore ümmargune number tekitada,” ütles Jaanson. Seda, mis tema sportlaskarjäärist edasi saab, lubas ta otsustada siis, kui hooaeg läbi.
Kilgil suured plaanid
Mõne kuu jagu Eesti sõudeliitu juhtiv ärimees Rein Kilk ütles Ateenas, et on tänu spordiseltskonda sattumisele palju trenni teinud, õlgadest laiemaks ja kõhust kitsamaks läinud. Aga sõudmisega on Kilgil suured plaanid.
“Kui maailma kamandab G8, siis Eestis võiks olla E8 ehk üks uhke ja tugev kaheksapaat,” unistas Kilk. “Küsisin juba Tultsilt, kas tal on mehi, keda võiks kaheksasse istutada ja selle kuningliku paadiga Pekingisse pääsu üritada.”
Teine plaan on Kilgil Tartusse Põhjamaade ainus ja muidugi esinduslik sõudekanal rajada. Ikka selline, kus ka MMi võiks pidada.
“Tartu on vist maailma ainuke linn, kus linna sees on 50 hektarit sood, selle võiks sõudekanaliks ehitada. Usun, see oleks tark investeering,” arvas Kilk.