Linnaapteegis varjatakse vaatamisväärset mööblit

Poolteist aastat tagasi suletud Linnaapteegis on varjul Olev Siinmaa 1930. aastal projekteeritud ja 2000. aastal muinsuskaitse alla võetud apteegimööbel, mida peetakse parimaks säilinud funktsionalistlikuks interjööriks Eestis. Foto: Urmas Luik

Muinsuskaitseseaduse järgi peaks Pärnus Rüütli 40 asuva Linnaapteegi uks olema külastajatele avatud sellest hoolimata, et poolteist aastat tagasi lõpetas apteek neis ruumes töö.

Põhjus apteek sulgeda tekkis poolteist aastat tagasi, kui majaomanikust Pärnu linnavalitsus ja apteegimööbli 1990. aastal erastanud aktsiaselts Pharmac renditüli tõttu patiseisu sattusid.

Nii seisabki apteek suletuna nagu obelisk linnavalitsuse jätkuvale kangekaelsusele. Ometi on just selles apteegis varjul üks Pärnu tähelepanuväärsemaid interjööre, teeneka linnaarhitekti Olev Siinmaa jooniste järgi 1931. aastal valmistatud funktsionalistlik apteegimööbel, mis 2000. aastal võeti riikliku kaitse alla.

Muinsuskaitseseaduse kohaselt peaks huvilistele olema tagatud muinsusele ligipääs, mistõttu, isegi kui apteek on lahkunud, tuleks ruumide omanikul ehk Pärnu linnavalitsusel käsitleda neid muuseumina ja avada külastajaile uksed.

Mööbel sinu, maja minu

Linnaapteegi ruumid on 2003. aasta 1. aprillist rentimata, sest seal tegutsenud Pharmaciga lõppes renditähtaeg ja linnavalitsus võttis heaks kuulutada välja enampakkumiskonkursi. Konkursitingimused apteegivara keerulist omandisuhet ei kajastanud.

Pharmac sai 1990. aastal Linnaapteegi unikaalse mööbli omanikuks, kui see erastati likvideeruvalt Eesti apteekide keskvalitsuselt.

“Mööbli erastamise mõte apteegiäriga tegelevale Pharmacile oli selles, et tagada Pärnu Linnaapteegi ruumes apteegi järjepidevus,” ütles AS Pharmaci haldusjuht Peeter Ööpik.

Mööblit majast kaasa viia ei saa, sest seda keelab muinsuskaitse. Esemed on neisse ruumidesse kinnistatud. Pealegi ei kõlbaks just apteeki ehitatud mööbel mujale. “Aga sellest enampakkumise tingimustes juttu ei tehtud,” meenutas Ööpik poolteise aasta tagust lugu.

Avaliku enampakkumise tagajärjel kerkis Linnaapteegi rent neli korda üle Rüütli tänava keskmise, küündides 880 kroonini ruutmeetrilt kuus ehk 1,9 miljoni kroonini aastas.

Viimane pakkuja oli Pharmac ise, sest lootis pealesurutud rendikonkurssi võites tollal linnavalitsuses saavutada mõistliku kompromissi. See ei õnnestunud ning Pharmac tegi Rüütli 40 apteegiärile lühikese lõpu. Kasu lõikasid sellest Pharmaciga konkureerivad kesklinna apteegid.

Ja patiseis oli tekkinud: linnavalitsus küsis ruumide kasutamise eest renti, mida ei soostutud maksma, ning kui need oleks rentinud keegi teine kui apteegimööbli omanik Pharmac, tulnuks arvestada peale põrandapinna eest maksmise mööblirendiga.

Kurbkoomiline olukord, sest linn ei saa praegu suletud ruumidest sentigi tulu, küll kannab ruumide kütmiskulud ja peab hoolitsema, et kaitsealune mööbel kannatada ei saaks.

Linnavalitsuse majandusosakonna juhataja Mait Talvoja teatas, et tema arvates tuleks ruumide kütmise ja valve all hoidmise kulud linnavalitsusel sisse nõuda Pharmacilt.

Haruldus luku taga

1930. aasta suvel sai arhitekt Siinmaa Pärnu linnavalitsuselt ülesande valmistada rajatava Linnaapteegi mööbli kavandid. Tal valmis aasta lõpuks mitu varianti, mis riigiarhiivis on siiani alles. 1930. aasta novembris otsis Pärnu linnavalitsus ajalehe kaudu Linnaapteegi mööbli valmistajat.

Pakkujaid oli kaks: arhitekt Erich Kleini ehitusbüroo ja Pärnu Puutööstuse Artell, mis apteegimööbli tegemise õiguse saigi.

Mööbel valmis viie kuuga ja 23. mail 1931 teatas apteegi juhataja linnavalitsusele, et on ruumid koos sisseseadega üle võtnud.

Valminud oli Eesti ainuke tänini säilinud funktsionalistlik sisekujundus, mis praegugi on heas korras.

“Asjaolu, et Eestis on vanemaid stiilseid interjööre väga napilt säilinud, lisab sellele Siinmaa rangelt ning asjalikult kujundatud interjöörile väärtust juurde,” kirjutas 1980. aastal kohalikus lehes Pärnu linna peakunstnik J. Lass, kes juhatas Linnaapteegi mööbli restaureerimist.

Mööbel ennistati 1979/1980. aastal. Seda tegi tollase REVi töömees Richard Koppel, keda töö eest kiideti.

Mäekõrgused mõtted

“Pärnu linnavalitsus on jätnud apteegi ja seal varjuva mööbli sinnapaika, otsekui võiks probleemist mitte kõnelemine selle olematuks muuta,” nentis Ööpik. “Pharmac oleks nõus seal apteegi taas avama, kuid rendihinnaga kuni 300 krooni ruutmeetrilt ja mitte rohkem, sest see oleks õiglane üürimäär.”

Kuid Ööpiku kinnitusel on olukord seoses Pharmaci apteegi avamisega Pikal tänaval DeLange kaubamajas muutunud ja firma ei soovi linnalt rentida kogu apteegipinda nagu varem.

“Kuna DeLange asub Linnaapteegi ruumidest kiviviske kaugusel, puudub meil vajadus hakata Linnaapteegis rohtusid valmistama,” selgitas Ööpik. “Linnaapteegis hakkaksime ainult müüma, mistõttu vajame ruumi seal vähem, nii umbes poolsada ruutmeetrit.”

Varem rentis Pharmac Linnaapteegis kõik sealsed ruumid.

Ööpik lisas, et ärilises mõttes pole Linnaapteek Pharmacile kuigi oluline, kuid olukord, kui haruldane mööbel seisab 73 aastat tagasi Pärnu linnavalitsuse rajatud apteegis tühja, ei saa kesta lõpmatuseni.

“Milleski tuleb kokku leppida. Me kas rendime ruumid uuesti või müüme need ruumid mööbliga,” pakkus Ööpik.

Linna majandusjuht Talvoja teatas, et nad teevad Pharmacile uue pakkumise, sest Linnaapteegi rentimiseks on tekkinud veel üks huviline. Kes see huviline on, keeldus Talvoja praegu avaldamast.

“Kuid asja vastu huvi tundnu teab, et apteegimööbel kuulub teisele firmale,” ütles Talvoja. “Ruumide müümise kava linnal ei ole.”

Mullu sai Rüütli 40 remondi käigus korrastatud välimuse.