Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/03/28/6496501t1ha48f.jpg)
/nginx/o/2013/10/04/2431943t1hd9ee.jpg)
Sihtasutuse Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja, psühhiaater Ants Puusild soostus andma intervjuu praegu Eesti inimese üle valitsevast hallist ajast ja selle survest organismile ning valgusteraapiast.
Igal sügistalvel kannatab osa inimesi valguse defitsiidi tõttu.
Tegelete päevast päeva haigetega. Kas päikeseta olek halvendab patsientide seisundit?
Tõepoolest. On ju täheldatud, et valguse, aastaaja ning depressiooni vahel on seos. See on peamiselt põhjarahvaste probleem, kuidas üle elada hall ja raske aeg. Sesoonse valguse muutumise piirkonnas mängib seos olulisemat rolli kui valgusküllases piirkonnas.
Isiklikku laadi küsimus: kuidas teie end hallidel, maad ligi suruvatel hommikutel tunnete?
Valgusetunnetus on inimeste seas väga erinev. Elatakse polaarööski. Minuga on aga nii, et hommikusel ajal olen täiesti töövõimeline ja valgusepuuduse tunnet ei ole. Ehkki ma armastan olla rohkem valguse käes kui pimedas.
Mulle ei meeldi pime aeg ega hämarad ruumid. Koduski tahan valgust.
Ehk on see organismi märguanne?
See võib nii olla. Minu päeva esimene pool on toimekas, aga teisel poolel ilmuvad juba väsimuse märgid.
Olen kuulnud rohkem vastupidist kurtmist: magasin küll, aga ei saa unest lahti ja olen juba hommikul väsinud.
See on rahval sageli jutuks. Minulgi on mitu tuttavat, kes niimoodi räägivad ja halli aega raskesti üle elavad. Suvel saavad nad hästi hakkama. See on kindlaks tehtud, et nende enesetunde halvenemine tuleb valgusedefitsiidist.
Äkki aitab kohv hommikusest väsimusest üle?
Mina ei hakkaks soovitama kohvi ega teed ega muud ergutit. Pigem on siin vajalik inimese enda otsimise tee, et mis talle enam sobib.
Võib-olla siis jalgsi tööleminek?
Sellest räägitakse viimasel ajal järjest rohkem. Meie emotsionaalne koormus on suur ja kehaline koormus vastukaaluks väike.
Jalgsi tööle on hea valik. Kuid valgusedefitsiidile on spetsiaalne ravi olemas. Sõltub vaid inimese valikust ja rahakotist - hea oleks ju võtta nädalane talvepuhkus ja sõita teisele laiuskraadile päikese kätte.
Nojaa, aga vähestel on selleks raha…
Selle peale on mõeldud. Valgusravi pakutakse näiteks Pärnu sanatooriumides ja seda võtta tasub ikkagi ajal, kui valgust on vähe.
Tegelikult on valgusravi vana tuntud võte, aga uuesti üleskaevatud. Usun, et sellisesse ravisse hakatakse üha rohkem uskuma. Eriti need, kel tekib valgusedefitsiidist depressioon.
Mida valgusravi endast kujutab?
Näiteks on valgustoad, kuhu inimene saab üleni sisse minna. On kastid teatud kehapiirkondade valgustamiseks, aga ka solaariumi tüüpi kookonid. Lampidest kiirgab teatud lainepikkusega valgus, mis ravib.
Meie kliinikuski on valgusravi võimalus ja kui arst seda ordineerib, saab kindlustatu selle haigekassa kulul. Pärnu haigla sisekliiniku nahahaiguste osakonnas on valguskabiin, kus saab tervet keha valgusega ravida. Mõne depressioonis patsiendi puhul oleme seda ravi sealt palunud.
Osale patsientidele oleme soovitanud seda juurde osta kõrval asuvast Estonia sanatooriumist. On valgusedefitsiidi all kannatajaid, kellele see on tõsine haigus.
Psühhiaatrid eristavad rasket depressiooni ja valgusevaegusest tekkinud suhteliselt kerget depressiooni, viimane ei kuulugi niivõrd psühhiaatriasse ja need kaks haigusseisundit ei ole omavahel otseselt seotud.
Õnneks ongi levinud see variant, kui inimene leiab ise valgusravi üles, ilma et ta peaks psühhiaatri poole pöörduma.
Mulle tundub, et ruumikujunduses tasuks arvestada värvidega, mis meie meeleolu tõstavad. Mina olen küll hakanud kodus eelistama heledaid toone ja hästivalgustatud ruume. Varem ma seda enda juures tähele ei pannud.