Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meeme Veisson elustas Pärnus 9. jaanuaril valitsenud olukorda ning võttis Endlas oma fotonäituse „Ubutus” avamisel sõna kummipaati täitnud vees sulistades.
„Kuigi tegemist oli tragöödiaga, oli see kõigele vaatamata ka teater,” tõdes taastusravikeskuse Sõprus juhataja ning meenutas hulki, kes 9. jaanuaril ihkasid tulvavett oma silmaga vaadatma. „See oli suurüritus, mille loodus meile ootamatult korraldas.”
Suurveepäeval Sõpruses ja selle ümber fotohetki jäädvustanud piltniku sõnul võis kõikjal õnnetuse piirkonnas uudistanuid mõista.
Taoline õnneks harva korduv sündmus lausa nõudis nii mällu kui kõikvõimalikele lintidele talletamist: inimese meelespidamisvõime on kaunis üürike, seegi vähene eelistab mäletada meeldivat, ning seepärast on oluline, et manitsused looduse vägevusest püsiksid meil kas või fotodena silme ees.
Hoiatus on ka väljapaneku pealkiri „Ubutus”: Veisson leidis kogemata teksti lipsanud õigekirjavea natukese mõtlemise järel olevat vägagi kõneka.
„Kui teeme kirjas väikese vea, siis öeldakse kohe, et paranda see ära: õigekirja jagavad kõik,” märkis fotograaf. „Kui teeme teatud vea looduses, siis neid, kes ütleksid, mees, sa oled teinud midagi valesti, on hoopis vähem ja sageli pole üldse kedagi, kes sellele tähelepanu juhiks.”
Juhatajast fotograaf oli siiski seda meelt, et inimene on õppimisvõimeline ega talla mitu korda ühte reha.
„Paljudele tõi torm suuri kaotusi, ent õnneks inimohvreid polnud: see oli peamine - kõik muu on taastatav,” oli Veisson optimist. (PB)