Pärnu autonoomne hoiatussüsteem vaagub hinge

Kõlarid maja katusel. Illustratiivne foto. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Pärnu linnavalitsuse püüdlused anda autonoomne hoiatussüsteem (PAUH) üle päästeametile jooksid esialgu liiva ja süsteemi enam isegi ei katsetata.

PAUH rajati 2008. aastal põhjendusega, et tormide ja uputuste suhtes ohtlikus linnas peab ka selline elanikkonna hoiatamise võimalus olema. Tänapäevane süsteem maksis 2,4 miljonit krooni, praegu on selle jääkväärtus 1,5 miljonit krooni, vahendasid ERRi uudised.

Raha on aga Pärnu linnal järjest vähem ja uus linnavalitsus leidis, et PAUH on praeguses finantsseisus liigne luksus.

Süsteem on konserveeritud ja igakuist sireenide katsetamist ei toimu. Hoiatussüsteemi hoolduskuludelt hoitakse kokku 130 000 krooni aastas, mis on umbes kolm krooni iga linna elaniku kohta.

Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius usub, et massikommunikatsioonivahendid tagavad, et PAUHi vaikimise tõttu elanikkonna turvalisus ei kannata.

Päästekeskus PAUHi seismapaneku üle ei rõõmusta. "Riigi prioriteet on eelkõige SMSi ja mobiiltelefoni kaudu elanikkonda teavitada. Aga PAUHi suur roll on inimeste tähelepanu juhtimine sellele, et nüüd on õige aeg avada kas arvuti või teha lahti teler või raadio, selles mõttes on ta universaalne," ütles Lääne-Eesti päästekeskuse koordinatsiooniteenistuse juht Priit Laos.

Pärnu linnavalitsus tegi PAUHi ülevõtmiseks ettepaneku päästeametile. Päästeamet, kel endalgi rahagagi kitsas, ei saa seda vähemalt kiirustades kuidagi vastu võtta.

"Mingisuguste lisakulutuse ja lisaülesannete võtmine on finantsiliselt üsna raske. Loomulikult on selleks vaja päästeameti ja siseministeeriumi ühist otsust," rääkis Laos ja lisas, et päästeamet pole veel lõplikult ei öelnud.

Kasutult seisev PAUH otsustati munitsipaalpolitsei likvideerimise järel anda üle Pärnu linnavalitsuse majandusosakonnale.