Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lähtume sellest, et osa lapsi koolis suitsetab. Esimene variant: õpetaja näeb juhuslikult last suitsetamas, teatab kooli juhtkonnale, nagu ette nähtud, kohale tuleb politseiametnik ja koostab väärteo protokolli. Määratakse trahv, mille tõenäoliselt peab maksma lapsevanem. Seega on õpetaja põhjustanud perele suure väljamineku.
Teine variant: õpetaja näeb last suitsetamas, ei tee juhtkonnale ettekannet, laps märkab õpetajat ja kui midagi ei järgne, siis teab, et õpetaja vaikis asja maha.
Niimoodi muutub õpetaja väärteo kaasosaliseks, mida ükski õpetaja küll ei soovi. Perele ei teki trahvi näol lisakulutust.
Nüüd vaatame asja teisest küljest. Kust laps saab suitsu?
Esimene variant: vanemad teavad ja annavad ise lapsele suitsu(raha), rikkudes teadlikult Eesti tubakaseadust.
Teine variant: vanemad ei tea lapse suitsetamisest midagi ja raha ei anna. Laps peab ise kuidagi raha hankima. Eks ta nihverdab vanemate tagant ja muretseb ise suitsupaki. Tegelikult on see salajane vargus.
Nihverdamise ulatus on erakordselt suur. Mõni laps on rääkinud, et päevas kulub pakk suitsu. Oletame, et tema suitsupakk maksab 15 krooni, seega 15 x 365 = 5475 krooni aastas.
Selle raha eest saaks osta kas arvuti või muusikakeskuse või hea digikaamera või jalgratta või midagi perele hädavajalikku.
Kui peres on kaks või enam suitsetavat last, tekibki elementaarne toimetuleku küsimus ja võib-olla peaks pöörduma kohaliku omavalitsuse poole toetuse saamiseks.
Kogu eelnenud arutelu käigus ei söandanud ma väita, et laps mitte ainult ei pea, vaid ei tohi suitsetada. Lapsed on mulle selgitanud, et nad suitsetavad niikuinii ja neid ei saa kuidagi takistada ja vahele jääda ei olegi võimalik.
Mõtlemist on mul olnud palju, sest tädi Maali küsib minult kui õpetajalt, kus õpetajad on, kui lapsed avalikult suitsetavad. Ja minu koolimure on järgmine: mida teha lapsel, perel, politseiametnikul, õpetajal, tädi Maalil, seadusandjal, et me kõik saaksime olla seaduskuulekad ja kokkuhoidlikud?
Linda Kolk, külakooliõpetaja