Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
M öödunud aasta 4. juunil tähistasime Otepääl meie rahvuslipu, sinimustvalge 120. sünnipäeva. Kogu aasta jagus sündmusi rahvuslipu auks ja hoidmiseks. Sinimustvalge väärtustamisest oli kantud Riigikogu põhiseaduskomisjoni algatus luua uus Eesti lipu seadus.
Hiljuti võttiski Riigikogu 71 poolt- ja ühegi vastuhääleta vastu Eesti lipu seaduse. Olgu see hea märk, et valitsuskriisi ajal on rahvaesindus võimeline koonduma rahvuslikke huve väljendavates küsimustes. Tähtis on, et selle eelnõu arutamisel toimus laialdane arutelu lipukultuuri asjatundjate, kodanikeühenduste ning vastloodud Eesti lipu seltsi abil.
Kolm kohustuslikku lipupäeva
Alljärgnevalt kirjutan olulisematest Eesti lipu seaduse põhimõtetest. Seaduse üldsuund on lipu senisest vabam kasutamine, vähendades keelde ja regulatsioone.
Seaduse jõustumisest järgmise aasta algusest on igaühel õigus heisata oma kodul või ärihoonel Eesti lipp, järgides häid tavasid. Lipp heisatakse päikesetõusul ning langetatakse päikeseloojangul. Kui soovitakse lippu alaliselt heisata, peab see pimedal ajal olema valgustatud.
Põhilised reeglid on: lipp peab olema puhas ja terve, lipu heiskamisel masti peaks mast olema ligikaudu kuus korda pikem lipu laiusest, lipu minimaalne suurus on 105x165 sentimeetrit. Kui pidulikul sündmusel heisatakse lipp vertikaalselt, peab sinine värvilaid olema vaataja poolt nähtuna vasakul.
Kui seni kehtis seaduses reegel, et kõigil lipupäevadel pidid kodanikud kodudel lipud heiskama, siis uus seadus teeb siin põhimõttelise muudatuse. Kodanikud on kohustatud lipu heiskama nüüd kolmel päeval: iseseisvuspäeval - 24. veebruaril, võidupühal - 23. juunil ja taasiseseisvumispäeval - 20. augustil. Loomulikult on kodanikel õigus ja auasi heisata Eesti lippu muudelgi lipupäevadel.
Seadusega on ametiasutused kohustatud heiskama lipu kõigil ülejäänud lipupäevadel. Uue seaduse järgi on teised lipupäevad: 3. jaanuar - Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev, 2. veebruar - Tartu rahulepingu aastapäev, 14. märts - emakeelepäev, maikuu teine pühapäev - emadepäev, 9. mai - Euroopa päev, 4. juuni – Eesti lipu päev, 14. juuni - leinapäev (siis heisatakse sinimustvalge leinalipuna), 24. juuni - jaanipäev, 1. september - teadmistepäev, novembrikuu teine pühapäev - isadepäev.
Peale selle tuleb asutustel heisata lipp, kui Eestis toimuvad valimised.
Sinimustvalge lehvib koolidel
Kui varem lehvisid Eestis lipud Läti ja Leedu iseseisvuspäeval, siis kokkuleppel nende riikidega need päevad enam lipupäevade nimistus ei ole. Balti riikide koostöö märgiks heisatakse Riigikogu, valitsuse ja presidendi ametihoonel vastavalt Läti või Leedu iseseisvuspäeval koos sinimustvalgega Läti või Leedu riigilipp.
Uue lipuseaduse järgi heisatakse meie põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide hoonetel kõigil koolipäevadel sinimustvalge. Põhiseaduslike institutsioonide, ministeeriumide, maavalitsuste ning omavalitsuste hoonetel ja piiripunktides peab Eesti lipp lehvima alaliselt.
Igaühel on õigus kasutada Eesti lipu värvikombinatsiooni esemetel või kaunistuseks, järgides head tava. On tore, et Eesti koduõuedele on viimastel aastatel kerkinud üha rohkem maste, kus suvi läbi lehvivad sinimustvalged vimplid. Lipupäeval peaks heiskama siiski lipu.
Kuigi sinimustvalge kasutamine muutub vabamaks, jäävad kehtima karistused Eesti lipu teotamise eest.
Kui seaduse rakendamise või sinimustvalge kasutamise sobivuse asjus peaks tekkima küsimusi, annab seaduse järgi sellekohaseid vastuseid riigikantselei aadressil Tallinn, Stenbocki maja.
Kõigil meelelahutusürituste korraldajatel on tähtis meeles pidada, et järgmisest aastast on leinapäeval, 14. juunil keelatud korraldada leinaga sobimatuid avalikke üritusi.
Uus lipuseadus hakkab kehtima 2006. aasta 1. jaanuarist. Seaduses sätestatud kord koolidel lipu heiskamiseks koolipäevadel hakkab kehtima juba 1. septembrist 2005.
Urmas Reinsalu, Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees (Res Publica)