Karjalastel pole kunagi oma riiki olnud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teise aastatuhande alguses elasid karjalased Laadoga ümbruses ja Kagu-Soomes. Oonega järvest edelas asusid vepslased, enamikul praeguse Karjala Vabariigi territooriumist laplased.
Aastatel 1200-1400 hakkasid karjalased Karjala kannaselt kaugemale laienema. Ühe versiooni kohaselt on soomlased tekkinud eestlaste ja karjalaste segunemisena, teised tunnistavad, et karjalastel on soomlaste kujunemisel oma osa.
Oma riiki polnud ei karjalastel ega soomlastel. Karjala lõunaosa kujunes Rootsi ja Venemaa huvide kokkupõrkekohaks, mõlemad püüdsid soome-ugri rahvaid maksustada. 1293. aastal rajasid rootslased Viiburi linnuse, 1323. aasta Pähkinäsaari rahuga määrati kindlaks Rootsi-Vene piir. Rootsi sai endale Karjala maakitsuse lääneosa koos Viiburiga, ülejäänud osa Lõuna-Karjalast kuulus Novgorodi feodaalvabariigi vadja viiendikku.
17. sajandist hakkasid venelased Oonega kaudu põhjapoolsemaid alasid koloniseerima, rootslased põhja minna ei tahtnud. 17. sajandi algul hõivas Rootsi vägi kogu Karjala maakitsuse ja 1617. aasta Stolbovi rahu kohaselt jäi see Rootsile.
Põhjasõjas vallutasid venelased Karjala maakitsuse tagasi. Soome jäi (ilma Karjalata) Rootsi koosseisu, Venemaa okupeeris Soome 1808.-1809. aasta Vene-Rootsi sõjas.
1920. aastal Soome ja Venemaa vahel kokku lepitud piir oli endine Soome suurvürstiriigi piir. Peale Karjala maakitsuse hõlmas see Lapist Petsamot, mis avas Soomele väljapääsu Jäämerele. 1944. aasta vaherahuga Petsamo kaotati.
1920. aastatel püüdsid karjalased iseseisvuda, kuid Vene vägede abiga upitati võimule Karjala töörahva kommuun, kes ei soovinud Venemaast eralduda. Karjalasi hakati represseerima. Praeguses Karjala Vabariigi ajakirjanduses on kirjeldatud juhtumeid, kus inimesi küüditamise asemel lihtsalt küla taga maha lasti.
Aasta enne Talvesõda püüdsid Karjala võimud luua vene tähtedega ühist karjala kirjakeelt. Varem pöörati põhitähelepanu vene ja soome keelele. Tänapäeval on leitud dokumente, mis näitavad Stalini kavatsust luua Skandinaavia Sotsialistlik Vabariik. Karjalas valmistati selleks kaadrit ette.
Talvesõjas kaotas Soome kümnendiku oma territooriumist. Ligi pool miljonit karjalast jättis kodu maha ja läks Soome. Jätkusõjas vallutas Soome osa Ida-Karjalast, mille venelased 1939. aastal Soome nukuvalitsusega sõlmitud lepingus Soomega olid liitnud, kuid hoidus osalemast Leningradi blokaadis ja Murmanski tee läbilõikamises.
Tänapäeva Karjala Vabariigi elanikest moodustavad karjalased kaheksa-üheksa protsenti.
Andmed: Matti Klinge “Soome lühiajalugu”, Keuruu 1992; ENE 4. osa; Karjala rahva liit.