110 aastat August Arumäe-Grünbergi sünnist

4. augustil (vkj 23. juulil) 1895. aastal sündis Viljandimaal Paistu kihelkonnas Heimtali vallas edumeelse talupidaja kultuuri- ja muusikasõbralikus peres tulevane usuteadlane, kooliõpetaja ning muusikategelane August Arumäe (1939. aastani Grünberg).

Kooliteed alustas August Grünberg Heimtali vallakoolis (1904-1906), järgnesid Viljandi kihelkonnakool (1906-1909) ja Pärnu gümnaasium (1908-1916), mille lõpetas 1916. aastal Venemaal Muromis hõberahaga. Kool oli Esimese maailmasõja eest sinna evakueeritud.

Sama aasta sügisel asus noormees edasi õppima Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, kus ta tudeeris kaks aastat. 1920. aastal jätkas ta õpinguid ülikoolis, seekord usuteaduskonnas, mille lõpetas 1924.

Prooviaasta tegi Grünberg Tartu Pauluse kogudusega õpetaja Arnold Habichti juures, töötades samal ajal Hugo Treffneri gümnaasiumis usuõpetajana. Õpetajaks ordineeriti ta Tallinna Jaani kirikus 1. märtsil 1925, kuid juba 14. detsembril 1924 valiti August Grünberg Pärnu Eliisabeti koguduse II pihtkonna õpetajaks ja 1930. aastal ühtlasi Pärnumaa praostiks.

Muusikaarmastuse sai August Arumäe-Grünberg kaasa lapsepõlvekodust, kus lauldi ja mängiti pilli. Kogu perega käidi ümbruskonna kultuuriüritustel. Juba varakult õppis noormees selgeks kandle- ja viiulimängu, hiljem harmooniumi- ja klaverimängu. Võõraks ei jäänud puhkpillidki. Pärnu gümnaasiumipäevil mängis ta kaasa sümfoniettorkestris ja keelpilliorkestris, laulis kooli meeskvartetis. 1915. aasta suvel asutas kodukohas Heimtalis segakoori ja juhatas seda.

Samasuguse energiaga osales Grünberg Tartus ühiskondlikus ja seltsielus: kuulus üliõpilaste vanematekogusse, laulis üliõpilaste meeskooris ja kammerkooris, oli korporatsiooni Ugala liige. 1920 asutas ta Joosep Teimanniga Tartu üliõpilaskonna muusikasektsiooni ja valiti selle esimeseks esimeheks. Peale üliõpilasmeeskoori asutasid nad segakoori. Hiljem, praostina, oli Grünberg koori auliige.

1922. aastal võttis Grünberg Tartu ülikooli delegatsiooniga osa Leipzigi esimesest rahvusvahelisest üliõpilaste kongressist.

Asunud 1924 Pärnu Eliisabeti koguduse õpetajaks, võttis Grünberg oma esimeseks kohustuseks kiriku laulukoori asutamise ja lastejumalateenistuste korraldamise. Koorile kirjutas ta ise noodid ja asus noori juhatama. Koor töötas edukalt, võttes osa vaimulikest laulupäevadest. Repertuaari saamiseks tõlkis Grünberg laule.

1938. ja 1939. aastal käis koor Soomes kontserdireisil, samuti Lätis ja ülejäänud Eesti kogudustes.

1932. aastal kaitses August Grünberg Tartu ülikooli juures teoloogia magistri kraadi. Tema teeneid usu- ja kirikuelu arendajana on ära märgitud autasudega Soome Valge Roosi orden, pastori kuldrist.

Peale selle oli Grünberg viljakas kirjamees. Ta avaldas artikleid nii vaimulikus kui ilmalikus ajakirjanduses. Pärnumaa koolinõuniku Luuriga koostas ta õpikud “Piiblilugusid väikestele” (1929) ja “Piiblilugusid algkoolile” (1930), hiljem “Usuõpetuse algkoolidele”. Samuti andis välja ajakirja Pühapäevakool.

Eriline koht oli noorel pastoril Eliisabeti kiriku oreli saamisloos. Kiriku esimene orel oli teeninud kogudust 83 aastat ja vajas puhkust. Grünberg võttiski uue oreli muretsemise oma südameasjaks ja hakkas kõhklustele vaatamata selleks kohe raha koguma.

Orel valmis Riia orelimeistrite Kolbe ja Dureja juhtimisel ning tolle aja parimate tehnikasaavutuste kohaselt. Pilli õnnistas piiskop Kukk surnute mälestuspühal 25. novembril 1928.

Vastuvõtukomisjoni ja eksperdist professori August Topmanni hinnang uuele orelile oli tunnustav.

Õnnistamispäeva kontserdil esinesid külalistena orelisolist Paul lndra (Pressnikoff) Tallinnast ja laulusolist Alice Kopli-Wiegand Tartust. Eliisabeti kiriku orelit on Eesti parimaks nimetanud professor Hugo Lepnurmgi.

1930ndail tegutses noor pastor aktiivselt. Kiriku kõrval töötas ta usuõpetajana kahes koolis: Pärnu kaubanduskoolis ja tütarlaste gümnaasiumis. Peale selle osales mitme organisatsiooni ja komisjoni tegevuses, oli konsistooriumi liturgiakomisjoni esimees, kirikumuusika sekretariaadi abiesimees, lauluraamatu koostamise komisjonis.

1924. aastal abiellus August Grünberg Tartumaalt pärit Lilly Friederike Loskitiga. Neil oli neli poega.

1940 - saatuslik aasta tabas August Arumäed ja tema peretki. 14. juunil küüditati ta abikaasa ja kahe pojaga Siberisse. Kaks poega, kes sel ajal olid Viljandimaal vanaema juures, pääsesid pikast teekonnast. Tagasi jõudis Arumäe poegadega 17 aasta pärast, kuid abikaasa jäi puhkama Siberi mulda.

Karmid Siberi-aastad ei murdnud mehe teotahet. Ta asus endise innuga tööle. Kirjutas usuteaduste instituudi üliõpilaste tarvis õppematerjali, leeriõpiku, käsiraamatuid.

Arumäe esimeseks teenistuskohaks sai Võrumaa Pindi kogudus, kus ta tegutses õpetajana 1964. aastani. Aastatel 1964-1969 oli Häädemeeste koguduse õpetaja. 1964. aastal abiellus ta teist korda laulukoori liikme Ada Reinholdiga.

Viimased eluaastad elas pensionil August Arumäe Pärnus, kus kirjutas üle 400-leheküljelise mälestusteraamatu käsikirja, millel on kultuurilooline väärtus nii Pärnule kui kogu Eestile.

August Arumäe suri 26. septembril 1976 ja maeti Pärnu Alevi kalmistule.