/nginx/o/2013/10/04/2434991t1h5082.jpg)
Eesti paarisaerulist neljapaati, milles sõuavad Andrei Jämsä, Tõnu Endrekson, Leonid Gulov ja Jüri Jaanson, lahutab Gifu MMil ihaldatud kuldmedalitest üks sõit, homne finaal.
Neljapaat võitis ka poolfinaali
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eilses poolfinaalis järgis Eesti paat Luzerni MK-etapi mudelit: sõudis kaua tšehhide kannul ja tegi siis spurdiga asjad klaariks.
“Eesti on favoriit ja Eesti tuleb!” hüüdis teadustaja. “Selles paadis istub igihaljas Jüri Jaanson, kes viisteist aastat tagasi Tasmaanias ühepaadi maailmameistriks krooniti!”
“Kuulsid, mis ta räägib!” rõõmustas Eesti sõudeliidu president Rein Kilk finišisillal.
“Ja tšehhide paadis istub Vaclav Chalupa, kes on Jaansoni kõige ammusem vastane,” jätkas teadustaja. “Ning neljaste teises poolfinaalis sõuab sloveen Iztok Cop. Kujutate ette: need kolm seisid MMi ühepaadipjedestaalil kümme aastat tagasi!”
Gulov: “Oleme tugevad, aga see ei tähenda veel võitu.”
Meie poolfinaalis kaua kolmandana sõudnud Venemaa, mullune olümpiavõitja, vajus kolmandal veerandil järsult ära. Eesti ja Tšehhi taha tõusis Prantsusmaa. Teisest poolfinaalist pääsesid edasi Poola, Sloveenia ja Saksamaa.
Lõpujoon ületatud, sikutas Eesti nelik nokatsid pähe. Varjus oli 30 ja päikese käes 40 kraadi sooja.
Jämsä ja Endrekson kutsuti dopingukontrolli, teised seadsid paadi ellingusse. Treener Tatjana Jaanson läks Filippi paadifirmasse selgitama, et Jüri Jaansoni jalatoe üks mutter roostetab, loksub ja vajab väljavahetamist.
“Olen väsinud ja nii peabki olema,” lausus Gulov. “Nüüd tuleb puhata ja ülehomme hommikuses trennis organism äratada. Kuidas ma ütlengi Tean, et oleme tugevad, aga see ei tähenda veel võitu. Isegi kui me ei võida, ei pea ma ütlema, et olime kehvad – lihtsalt siis oli vastane tugev.”
Cop: “Näitame noortele, kes on sõudemaailmas kes.”
“Miks ei peaks ma kahes paadis kulda püüdma, kui end piisavalt võimsana tunnen!” hüüatas sloveen Iztok Cop, kes jõudis finaali nii kahe- kui ka neljapaadil. ”Favoriidiks pidagu mind teised, mina naudin võistlust suurema pingeta.”
Kahepaadis sõuab Cop koos Luka Spikiga, kellega Sydneys 2000 olümpiakulla võitis ja Ateenas 2004 hõbedale tuli. “Meie nüüdsed partnerid Matej Prilog ja Davor Mizerit on kõvad kutid, kahesel meiega üsna võrdsed,” lausus Cop.
Tõsiasjale, et nad poolfinaalis Poolale alla jäid, ei pööranud Cop suurt tähelepanu: “Muidugi tahtnuks poolakaid võita, aga meil oli meeles, et laupäeva hommikul tuleb kaheste finaalis sõuda.”
Cop tõmbas käega läbi punaseks võõbatud juuste ja sõnas: “On ikka tähtis küll, et me pärast kümmet aastat Jaansoni ja Chalupaga ühes finaalis stardime. Näitame oma paatide noortele, kes on sõudemaailmas kes.”
Chalupa: “Ühepaat on midagi erilist, aga kuld on kuld.”
“Pakun, et nagu teie Jürile, nii on mullegi tähtsaim end suures paadis proovile panna,” kostis tšehh Vaclav Chalupa, kellega Jaanson ligi kaks aastakümmet heidelnud on. “Jaansoni ja Iztok Copi võitmine pole nüüd küll kõige olulisem, aga nad tähendavad vaieldamatult ajalugu ja ajalooliste isikute võitmine pakub rahuldust.”
“Pärast olümpiat kavatses Vaclav lõpetada, aga ma kutsusin ta neljapaati katsetama – et tule ja vaata, kuidas hakkama saad,” rääkis treener David Jirka. “Ta tuli ja hakkas meeldima. MM-kulda tal pika karjääri peale polegi ja Tšehhi loodab, et siit lõpuks tuleb.”
Chalupa sõnas: “Ühepaat on midagi erilist, aga kuld on kuld. Pealegi tunnetad end neljasel kollektiivi liikmena ja sellel on oma võlu. Huvitav on närvipinget kolme selliga jagada.”
Jaanson: “Ühese võitja on ikkagi maailma parim sõudja.”
”Imelikult on välja kukkunud, et oleme kõik ise teed pidi neljaste finaali sattunud,” muigas Jüri Jaanson. “Chalupa puhul on asi selge – ta polnud Tšehhis enam ühepaadi esinumber. Meie Copiga võinuks ühepaadil veel tegusid teha. Kuigi, jah, eks me oleme natuke liiga vanad, sobime lihtsama variandi jaoks.”
On siis neljane lihtsam?
“Ühene on kõige konkurentsitihedam. Ühese võitja on ikkagi maailma parim sõudja. Neljase võitja on maailma parima neljase liige. Ka sellel viimasel on oma võlu, muidu ma siin ju ei sõidaks. Õpin suhtlema, multiorganismis elama. Püüan elukogemust noorematele edasi anda ja üht-teist on nad pidanud vajalikuks vastu võtta. Nad on küllalt targad, et aru saada: meil on võimalus üheskoos midagi ära teha. Ja paat liigub! Imetlen poisse, sest nende motivatsioon on minu omast suurem, see aitab isegi mul end tagant sundida.”
Eesti ajakirjandus on pakkunud, et Jaansonit rahuldab vaid kuld, teised tahaks lihtsalt medalit. Nii olevat öelnud Endrekson.
“Mina nii ei öelnud,” tõrjus Endrekson. ”Ütlesin, et kui me ei võida, pole see veel läbikukkumine.”
“Loomulikult töötame selle nimel, et olla finišis esimestena,” ütles Jaanson. ”Aga millega me rahul oleme, seda otsustame hiljem. Rahulolu ei sõltu alati konkreetsest tulemusest. Sisetunne võib hea olla ka pärast kaotust, kui oled endast kõik andnud.”
Gunnar Press, SL/Õhtulehelt Pärnu Postimehele, Gifu, Jaapan