/nginx/o/2013/10/04/2435417t1hcc49.jpg)
Juba kümme aastat Pärnus Opeleid müünud firma pidas pidu mitmel põhjusel. Kõigepealt seesama 10. aastapäev, siis samaväärse põhjusena uus salong uues asukohas, mis asub küll samas kompleksis Tallinna maantee 89a, aga maja Kuldse Kodu poolses tiivas.
Kahe eelnevaga konkureeriva tähtsusega pidutsemispõhjus on kahtlemata seegi, et nüüdsest müüb Ascar Opelite kõrval ka Chevrolet’sid. Ja et Ascar Pärnust kui senini iseseisvast ettevõttest on saanud Ascar Tallinna ASi Pärnu filiaal.
Ascarit Pärnus tegutsemise algusest juhtinud Jaak Martinson ütles, et kõikide eelmainitud sündmuste, aga ka näiteks uue Opel Zafira ja Opel Vectra saabumise tähistamine taheti võimalikult meeldejäävaks teha. „Kõigil on juba villand pidudest, kus seistakse, joogiklaas käes, ja kuulatakse sõnavõtte. Hiljem pakutakse tikuvõileibu ja siis tulevad tantsutüdrukud või keegi laulab,” rääkis Martinson.
Nii nuputatigi välja mitmetunnine programm, mis - ütlen juba ette ära - suurepäraselt õnnestus.
Aga räägimegi siis asjast. Juba üritusele kutse saanud nägid seal salapärast kaarti, kuhu peale Pärnu olid märgitud Sindi ja Tori, ning kirjaski seisis, et toimub suur Opeli ja Chevrolet’ testsõit.
Nii said märgitud ajaks kogunenud külalised poole tunni jooksul uuele autosalongile pilgu heita ja muuhulgas teada sedagi, et oma ligi 400ruutmeetrise pinnaga on tegemist Pärnu suurima salongiga. Pinda on varasemast kolm korda rohkem. Martinson rääkis, et uue salongi vajadus tekkis euronormide tõttu, mis selle aasta lõpus peavad täidetud olema. Igal automargil ja esindusel on need erinevad, erinevad ka esindusele ja filiaalile esitatavad nõudmised.
Nii otsustas Ascar Pärnu Opeli esindusena jätkamise asemel saada Ascar Tallinna filiaaliks, mis võimaldas vähemate nõuete tõttu väiksemate investeeringutega toime tulla.
Nüüd paluti külalistel neljaliikmelistesse võistkondadesse jaguneda ja õues ootavatesse autodesse istuda. Võistkonnas, kuhu Pärnu Börsi esindus sattus, oli saatuse tahtel ka Tiit Reha, Toyotasid müüva Amserv Auto juhatuse esimees. Amservi seosest Ascariga veel niipalju, et Ascargi kuulub tegelikult Amserv Gruppi, firma omanikud on Raivo Aavisto ja Raivo Kütt. Pärnus on Amservil ja Ascaril ühine hooldus- ja remonditöökoda.
Meie võistkond, mis kandis 13. numbrit, sai oma käsutusse oranžikasbeeži Chevrolet Aveo. Ühiselt otsustasime, et rooli istub Tiit Reha, sest fotograafil on ehk sõidugi ajal vaja oma tööd teha, ajakirjanik peab samuti toimuvat talletama ega või üksnes autojuhtimisele keskenduda. Peale meie viibis autos veel tütarlaps, kelle ülesandeks oli meile väike viktoriin korraldada.
Sõitsime kõigepealt mööda Rohelist ja Lille tänavat Ehitajate teele, siis Papiniidu silla alt läbi ja Vändra poole. Umbes Sindi kohal tegime esimese seljasirutamispeatuse, selleks ajaks olime viktoriiniküsimused, mida vaid viis oligi, läbi häda ära vastanud.
Küsimused polnud kergete killast, aga hea vaistu ja pisukeste teadmistega autondusest võis nii mõnegi punkti saada. Kõigepealt taheti teada, millega tegeles hiljem autosid tootma asunud Adam Opel 1870. aastal. Selgus, et ta tootis õmblusmasinaid.
Veel saime viktoriini läbi targemaks selle võrra, et kõige rohkem on Ascar müünud valgeid Opeleid. Ja eks lisandus muidki väärtuslikke teadmisi.
Enne Tori silda sai teoks meie teine peatus. Seekord tõsisem, sest näljastele ja janustele teelistele vastu kutsutud Frensi toitlustajad olid teepervele lauakese katnud, kust igaüks sai Tetley teed ja pirukaid. Väike söömaaeg oli kahtlemata vajalik, et pidulised näljast ei nõrkeks: nimelt läks veel peaaegu pool tundi, enne kui õhtusööki pakuti.
Tegelikult olid peatused vajalikud sellekski, et võistkonnad saaksid autosid vahetada. Osa meie võistkonnast sattus nüüd uude Opel Zafirasse, rooli usaldasime endiselt Tiit Reha mehistesse kätesse.
Õige pea jõudsime Reiu puhkekeskuse juurde, selleks ajaks olime läbinud 50,5 kilomeetrit ja nagu selgus, oligi testsõit selleks korraks läbi. Sealtmaalt algas üllatus, sest meile oli vastu tulnud rataslaev, mis meid Pärnusse tagasi viis.
Meid tervitasid lõõtspillimänguga kaks meest Väikeste Lõõtspillide Ühingust, igaüks sai võtta meelepärast sööki-jooki ja kaldail möödalibisevat loodust nautida.
Kõik kiitsid pidu ja lisasid: õige firma on ikka see, kes tähtsaks päevaks hea ilma tagab.