:format(webp)/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
/nginx/o/2013/10/04/2435541t1h5de9.jpg)
Keskerakonna, Res Publica, Isamaaliidu ja Rahvaliidu esindajad lõpetasid eile keskpäevaks Pärnu koalitsiooniläbirääkimised ja leppisid kokku kohtade jaotuse, koalitsioonilepingule on kavas alla kirjutada esmaspäeval.
Pärnu uus linnavalitsus on peaaegu koos
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu linnavolikogu uueks esimeheks soovitakse valida praegune linnapea Ahti Kõo (Res Publica). Volikogu esimehe üheks kandidaadiks esitab koalitsioon isamaaliitlase Andres Sooniste, teist, Keskerakonna kandidaati, pole Keskerakond veel otsustanud.
Linnapea kandidaadiks esitab uus võimuliit keskerakondlase Mart Viisitamme, kes seni töötab majanduse abilinnapeana. Hariduse ja kultuuri abilinnapeaks planeeritakse keskerakondlast, praegu volikogu esimehena töötavat Margus Tammekivi. Majanduse abilinnapeaks on kavas esitada senine planeeringute abilinnapea Raul Sarandi (Res Publica), planeeringute abilinnapeaks kunagine linnavalitsuse liige Mart Alliku (Isamaaliit).
Rahanduse abilinnapea koht kuulub Rahvaliidule. Peale abilinnapeade on linnavalitsuse koosseisus täistöökohaga linnavalitsuse liige turvalisuse ja heakorra alal, selle koha täidab Keskerakond.
Eilsest liitus Keskerakonna, Res Publica ja Isamaaliidu läbirääkijatega Rahvaliit. Kolmikliidul olnuks 33-liikmelises volikogus 19 kohta, koos Rahvaliiduga koosneb uus võimuliit 21 saadikust.
“Paljud Rahvaliidule olulised punktid olid koalitsioonilepingusse varem kirjutatud,” ütles Rahvaliidu juht Cardo Remmel. “Meie ettepanekul lisati sinna lasteaiatoetused alates kolmest lapsest, uue tööstusküla ja noorte huvihariduse toetamine.”
Remmel oli rahul, et Rahvaliidul õnnestus välja võidelda rahanduse abilinnapea koht. Erakonna kandidaati ei soovinud ta nimetada, öeldes, et inimene on Pärnust ja temalt pole veel nõusolekut.
Sotsiaaldemokraadid jäid Viisitamme sõnul võimuliidust välja seetõttu, et nad ikkagi soovisid täitevvõimu kohta. “Linnavalitsust ei saa paisutada lõputult, aga loodame sotsiaaldemokraatidest tõhusat partnerit,” lausus Viisitamm.
“Meie prioriteet pole ametikoht, vaid valimislubaduste täitmine,” sõnas sotsiaaldemokraatide juht Epp Klooster. “Püüame oma lubaduste täitmiseks anda igast olukorrast parima, olgu koalitsioonis või opositsioonis.”
Koalitsioonileppe tekst vajab veel korrektuuri. Selle allkirjastamine on kavas esmaspäeval. Volikogu istung, kus valitakse volikogu esimees ja aseesimehed, on kavas kokku kutsuda kolmapäeval. Linnavalitsuse uus koosseis tahetakse kinnitada 1. novembril toimuval volikogu istungil.
Kõik linnavalitsuses vastuvõetavad otsused tahab Viisitamm langetada konsensuslikult. “Kui keegi on vastu, jääb otsus vastu võtmata,” lausus ta. Väino Hallikmägi juhitud linnavalitsuses tuli mõnikord ette olukordi, kus Keskerakonna abilinnapead häälteenamusega maha hääletati.
Volikogu esimehena soovib Kõo tööle hakata täistöökohaga. “Olen küll varem öelnud, et volikogu esimees ei pea olema täistöökoht, aga kõik sõltub sellest, kui konkreetseks kavatseb volikogu esimees oma töövaldkonna kavandada,” lausus ta.