Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kes kandis siia su seemne,
vitspeenike kaselaps.
Lind nokas või tuul
oma tiibadelt pillas.
Soomätta samblasse?
Aeg möödus. Idanes elu.
Väiksest võrsest sai vibalik puu.
Õrn rohelus ehtis su juuksed,
kevadel, ärkamiskuul.
Nüüd su ümber lõhnavad kailud,
lillatab kanarbik.
Su jalal on karukõrvad
ja pisike puravik
Kask, kaseke soode süles,
ei iialgi kõigu sa üles.
Sind rapsivad sügisetormid
ja painutab tuiskude hoog,
Kuni roostevesi sööb juured,
vaikselt mättale vajud siin.
Mööduv lind sinu kadu märkab,
teiste jaoks polnudki sind.
Salme Kuningas