Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prantsusmaale kuuluv pisike territoorium Vaikses ookeanis Wallis ja Futuna on sattunud sisepoliitiliste lahkhelide haardesse. Vaid 15 000 elanikuga saarestik koosneb kolmest traditsioonilisest kuningriigist: Uvea paikneb Wallise saarel ning Sigave ja Alo asuvad Futuna saarel.
Kuningas pinnuks silmas
Viimastel kuudel on suure tähelepanu alla sattunud eeskätt Uvea ja seal alates 1959. aastast valitsev 86aastane kuningas (lavelua) Tomasi Kulimoetoke II.
Kuningal on oma rahva silmis alati olnud suur autoriteet, kuid viimasel ajal on see hakanud mõnevõrra murenema. Nimelt pelgavad saareelanikud, et kuningas kavatseb taotleda iseseisvumist, mis aga jätaks kohalikud elanikud automaatselt ilma Pariisist saabuvast suurest abirahast. See aga paljudele ei meeldi.
Nii ongi Wallise saare mitmest aadliperekonnast moodustunud opositsioon, mis on seadnud oma peaeesmärgiks kuninga kukutamise. Nende meelest pole kuningas seniilsuse tõttu enam võimeline valitsema, pealegi olevat ta täielikult oma tütre Etuaneta mõju all, keda aga süüdistatakse manipuleerimises Pariisiga.
Monarhi tütrepoeg – pahanduste allikas
Nimelt ajas kuninga tütrepoeg Tomasi Tu’ugahala eelmisel uusaastaööl purjus peaga (ta olevat enda sõnade järgi joonud enne liiklusõnnetust 48 kannu õlut!) ringi kihutades alla inimese, kes hiljem suri. Ta mõisteti süüdi tahtmatus tapmises, kuid mees püüdis Prantsuse kohtuotsusest ja 18kuulisest vanglakaristusest kõrvale põigelda.
Tu’ugahala varjas end pikka aega vanaisa palees ja kuningas keeldus teda Prantsuse kohtuvõimudele üle andmast. Kuninga määratud valitsus aga nõudis saarel tegutseva Prantsuse haldusjuhi ja ülemkohtuniku tagasiastumist.
Nii jahenesid tunduvalt suhted Wallise kuninga ja Pariisi vahel. Prantsuse haldusjuht Wallise saarel Xavier de Furst peatas sel põhjusel igakuised hüvitised (5500 eurot) kuningale.
Kuninga perekond nõudis seepeale kõigi Prantsuse ametnike lahkumist Wallise saarelt juhul, kui prantslased ei loobu soovist kuninga 25aastane lapselaps ikkagi vangikongi toppida.
Tu’ugahala loobus peatselt aga enda peitmisest ja andis end 7. juunil võimude kätte. Kuna Wallise saarel vanglat ei ole, pandi ta istuma Uus-Kaledoonia vanglasse.
Wallise kohalike tavade kohaselt pääseb kurjategija karistusest, kui tema ohvrid andestavad talle. Tu’ugahala kinkis tapetud mehe sugulastele mitu siga ja nad loobusid süüdistustest printsi vastu.
Üks kuningas, kaks valitsust
Kuningas Tomasi Kulimoetoke on endiselt võimul, kuigi tema olukord pole just kiiduväärt.
Opositsioonilised hõimujuhid moodustasid hiljuti koguni varivalitsuse. Vana kuninga pooldajate ja vastaste vahel on toimunud vägivaldseid kokkupõrkeid, milles nii mõnigi inimene on tõsiselt viga saanud. Samal ajal on prantslased suurendanud politseinike arvu saarel, et ära hoida tõsisemaid lahinguid vastaspoolte vahel.
Teadaolevalt on kuninga vastaste leeris eelkõige Wallise saare noorem elanikkond, opositsionääre pidavat toetama Futuna saare kuninglikud perekonnad. Ka Prantsuse tsiviiladministratsioonil poleks midagi kuninga väljavahetamise vastu.
Olukord hakkas mõnevõrra arenema juuli viimastel päevadel, kui Prantsuse administraator Xavier de Furst tunnustas Wallise kuninga rivaale, kuna need erinevalt kuningast säilitasid lojaalsuse Prantsusmaa suhtes.
Sama põhjendusega nimetas Furst Futuna saare kuus hõimujuhti ministriteks, tekitades sel moel alternatiivse valitsuse, mille liikmete enamik toetab kuninga tagandamist.
Seejärel vannutati juuli lõpus ametisse Wallise pealinna uus liider, kelleks sai Aloisio Fulutui, praeguse kuninga Tomasi Kuli-moetoke kindel pooldaja. See samm andis rohkem lootust kuningale ametis edasipüsimiseks.
Kuigi septembri lõpus teatas Pariis, et loobub Wallise elanike tülliajamisest ja tunnistab saare ainsa kuningana senist riigipead Tomasit, pole olukord sugugi lõplikult lahenenud. Nüüd on saarlased tulnud välja ettepanekuga korraldada referendum Wallise poliitilise staatuse määratlemiseks, mis aga Pariisile eriti ei meeldi.