Ravimid ja alkohol üldjuhul kokku ei sobi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eriti ohtlik on tarvitada alkoholi ja Metronidazoli koos. Mõju on metanoolimürgistuse sarnane ja abi hilinemisel lõpeb mürgistus surmaga.
Eriti ohtlik on tarvitada alkoholi ja Metronidazoli koos. Mõju on metanoolimürgistuse sarnane ja abi hilinemisel lõpeb mürgistus surmaga. Foto: parnupostimees.ee

Ravimit ostes tuleks apteekrilt uurida, kas rohtu võttes võib ka veidi tipsutada või on mõistlikum ravikuuri käigus igasugusest kangemast kraamist eemale hoida.

Väike kogus alkoholi ei pruugi koos ravimiga tuntavat häda põhjustada, kuid olenevalt organismi üldseisundist võib süütumagi rohu puhul ette tulla ka ebameeldivaid üllatusi.

Ravikuuriaegse alkoholitarbimise kõige tavalisem tagajärg on ravimi mõju vähenemine või tugevnemine. Alkohol võib neutraliseerida osa ravimi toimeainest. Samal ajal võib preparaat sisaldada aineid, mis reageerivad alkoholiga vägagi tormiliselt, ning tagajärjeks on terviserikked: uimasus, väsimus, südame puperdamine, kuumahood, iiveldus, peavalu jm, mida varem kunagi arstimi pruukimise järel esinenud pole.

Enamik alkoholi ja ravimi koosmõjust tekkinud ühendeid pääseb mõjule kesknärvisüsteemis. Koostoime võib kaasa tuua suurema joobe, mürgistuse, koordinatsioonihäired, sügava väsimuse või hingamisraskused.

Unerohu, rahustite, paljude depressiooniravimite, epilepsiarohu, migreenitablettide, tugevate valuvaigistite ja allergiaarstimite mõju süveneb alkoholi toel ning võib põhjustada ettearvamatuid tagajärgi.

Kui pooleli on pikem ravikuur, peaks kindlasti välja uurima ravimi toimeainete ja alkoholi omavahelise sobivuse või mittesobivuse. Oleks vale jätta alkoholi ja arstimi ebameeldivat koosmõju kartes ravim võtmata ja kuur katkestada. Võtmata jäetud rohi võib lõppkokkuvõttes hoopis laastavamalt mõjuda.

Rahustid ja antidepressandid üldjuhul alkoholiga kokku ei sobi. Ravikuuri ajal oleks soovitatav napsitamisest täielikult loobuda, sest koosmõju närvisüsteemile on tugev. Tekivad sügav väsimustunne, kurnatus ning olenevalt organismi vastupanuvõimest, ravimist ja alkoholikogusest kaasnevad vahel eluohtlikud mürgistusnähud.

Diabeediravimite võtjad peaksid alkoholipruukimisse samuti ettevaatusega suhtuma, sest ka alkohol alandab vere suhkrutaset ning tugevdab seega ravimi mõju. Teatud suukaudsete diabeediravimite võtmisel võib napsitamine tervist halvendada.

Valuvaigistid ja põletikuvastased ravimid võivad ilma alkoholitagi seedetrakti limaskesti kahjustada. Alkoholiga suureneb see oht tunduvalt. Tugevad valuvaigistid põhjustavad aga mõnikord koos alkoholiga vastupandamatut väsimust ning isegi hingamise seiskumist. Need ravimid, mille koosmõju alkoholiga võib saada saatuslikuks, on üldjuhul märgistatud pakendil punase kolmnurgaga.

Südame- ja veresoonkonnaravimite mõju võib alkoholi kaasabil muutuda. Eriti puudutab see vererõhuarstimeid, mille toimet alkohol tunduvalt tugevdab. Vererõhk langeb sellisel juhul tihti oodatust palju kiiremini ja madalamale. See toob kaasa uimasuse, pearingluse, enesetunde üldise halvenemise, mis loob ohtliku olukorra pikaliasendist tõustes: inimene võib tasakaalu kaotada ning õnnetult kukkuda.

Veresooni laiendava toime tõttu tugevdab alkohol paljude südamepuudulikkuse korral võetavate ravimite toimet, mis avaldub tasakaalutustunde ja pööritusena.

Verevedeldamistablettide ja alkoholi koosmõju suurendab verejooksuohtu.

Antihistamiinid, teised allergiaravimid ja reisirohud võivad koostoimes alkoholiga tekitada väsimustunnet. Kellel need arstimid ka napsita väsimust põhjustavad, peaksid olema ettevaatlikud, sest alkoholiga koos see võimendub.

Antihistamiini esineb toimeainena ka mõningates köharohtudes. Seetõttu tuleks köharavimit ostes apteekriga alkoholi lubatavuse üle nõu pidada.

Seedetraktiravimite toime tugevneb alkoholi kaasabil. Alkohol kiirendab kõhulahtistite toimet. Vastupidist protsessi tagavate arstimite mõju soodustab alkohol samuti. Alkoholi tarvitamisega kaasneda võiva oksendamise tagajärjel aga ei pruugi seedetraktiravim üleüldse mõjule pääseda.

Antibiootikumid on üldjuhul alkoholi suhtes “immuunsed”. Suurema osa antibiootikumikuuride ajal tohib veidi napsitada ning erilist kahju see ei too.

Enne ravikuuri tuleb aga kindlasti arsti või apteekriga nõu pidada, sest näiteks hammaste ja kuseteede raviks kasutatavad antibiootikumid ning osa seenhaiguste korral tarvitatavatest ei sobi mingil juhul kokku alkoholiga. Isegi mitu päeva pärast kuuri võib ravim koostoimes alkoholiga tõsiseid terviserikkeid tekitada. Kindlalt ei käi antibiootikumidest alkoholiga kokku väga laialdaselt kasutatav doksütsükliin – ravim laguneb ja annused ei toimi.

Maksaravimid ja alkohol võivad tugevdada alkoholi mõju ning süvendada joovet.

Üldjuhul koormab alkohol maksa, seda nii koos ravimitega kui ilma. Maksa abil töödeldavate ravimite imendumine aeglustub alkoholi mõjul ning nende püsimine organismis pikeneb. Ka alkohol võib samal põhjusel kauemaks kehasse jääda. Nii alkoholi kui ravimite harjumatult pikk organismis püsimine tekitab ebameeldivaid sümptomeid. Alkoholi mõjul võib aga ravimi vajalik toime avaldumata jääda.

Maksas laguneb alkohol komponentideks, millest üks võib teatud ravimite toimel esile kutsuda tugevad mürgistusnähud: vappekülm, kuumahood, nahapunetus, peavalu ning üldine halb enesetunne.

Marika Jürgenson, Tervis Pluss

Tagasi üles