Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/01/02/3650467t1hd276.jpg)
/nginx/o/2013/10/04/2436259t1h2d17.jpg)
Novembri lõpus saatis regionaalminister Jaan Õunapuu kõigile maavanematele kirja, milles nõudis uuel aastal kulude kokkuhoidu. Pärnu maavanem Toomas Kivimägi on ministri säästukava suhtes kriitiline.
Kui reformikava regionaalministri soovide kohaselt täide viiakse, ei välista Kivimägi maavanema kohast loobumist. “Olen äraootaval seisukohal ja loodan, et asjad lähevad normaalsesse rööpasse tagasi,” loodab Pärnu maavanem.
Regionaalministri üks ettepanekuid oli anda maavalitsuste hallatavate asutuste funktsioonid kas ministeeriumidele või kohalikele omavalitsustele. Kuidas te maavanemana sellesse mõttesse suhtute?
Pärnu maavalitsuse halduses on viis asutust: Tori hooldekodu, Pärnu lastekodu, Kaelase kool, Jõulumäe tervisekeskus ja Pärnu muuseum. Selle aasta alguseni oli ka Pärnumaa päästeteenistus. Kõik nimetatud asutused on teinud oma arengus viimase seitsme-kaheksa aasta jooksul olulise kvalitatiivse hüppe.
Kõik nad on saanud meie eestvedamisel uued ja edukad juhid. Nimetatud asutuste areng on parim tõend, õigustamaks muu hulgas senise staatuse põhjendatust. Ei ole mõistlik hakata lõhkuma hästi toimivat süsteemi.
Vastavalt vabariigi valitsuse seadusele on maavanema ülesanne hoolitseda maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest. See on väga lai, põhimõtteline ja vastutusrikas ülesanne.
Tegelikkus on aga see, et meil napib vahendeid ning võimalusi selle ülesande täitmiseks. Ent samal ajal on maavalitsuse hallatavad asutused osa maakonnast ja üks hoobadest, tagamaks maakonna terviklikku ja tasakaalustatud arengut. Kui annaksime hallatavad asutused ära, nõrgeneks järjekordselt maavalitsuse positsioon.
Üks näide on Pärnumaa päästeteenistuse viimine riigi päästeameti otsealluvusse, samal ajal kui väga oluline ülesanne – maakonna riskianalüüs ja kriisireguleerimine jäeti jätkuvalt maavalitsuse kanda. Oleks igati loogiline, et nimetatud funktsioon ja asutus liiguksid koos.
Hallatavate asutuste üleviimine ei annaks mingit rahalist kokkuhoidu, vahel pigem vastupidi.Päästeteenistused viidi maavalitsuste alt ära, selle tulemusena pidime võtma tööle inimese, kes tegeleks maakonna riskianalüüsi ja kriisireguleerimise plaanidega. Olemasolevate hallatavate asutustega tegelevad maavalitsuse töötajad muude ülesannete kõrvalt.
Maavalitsuse enda tegevuskulud on püsinud muutumatuna viimased viis-kuus aastat, mistõttu oleme ennekõike inflatsiooni tõttu ja võrra ajale jalgu jäänud. Viimane auto osteti 2001. Maavanema palk on 26 000 krooni kuus (koos maksudega muidugi), kaks korda nädalas ekraanil olev Pärnu linnapea saab näiteks 39 000 krooni kuus.
Meie konkurentsivõime heade spetsialistide töölhoidmiseks on langenud! Seega oleks vaja ennekõike palgavahendite kasvu viis kuni kümme protsenti aastas järgneval kolmel-neljal aastal, siis saaks ree peale tagasi.
Regionaalminister nõuab ametiautode arvu vähendamist kaheni. Kas see on mõistlik ettepanek?
Miks nõuab minister autode arvu vähendamist kaheni, seda mina ei tea. Aastatel 2002, 2003, 2004 ja 2005 pole Pärnu maavalitsus eelarve piiratuse tõttu saanud soetada ühtegi ametiautot ja meie arvates pole see normaalne.
Pärnu maakond on Eesti kõige suurema territooriumiga maakond ning inimeste, valdade ja maakonna asutustega vahetu suhtlemine on oluline osa meie tööst ja põhiülesannete täitmisest.
Kui Tallinnas saab oma ülesandeid täita ühissõidukeid või taksosid kasutades, siis Pärnumaal ei ole see võimalik või mõistlik.
Pärnu maavalitsuses on seni sõiduautosid kasutatud säästlikult. Autode arv on pöördvõrdeline kuludega ehk mida vähem on autosid, seda suuremad transpordikulud. Ja vastupidi: mida rohkem autosid, seda väiksemad kulud. Seda näitab maavalitsuste transpordikulude võrdlus. Võib tunduda paradoksaalne, ent see on fakt!
Kui läbipaistev on teie arvates ühekordsete lisatasude, preemiate ja toetuste maksmise süsteem, mida regionaalminister kaotada tahab?
Pärnu maavalitsus on lähtunud vabariigi valitsuse määrusega kehtestatud riigiteenistujate töötasustamise korrast ja avaliku teenistuse seadusest.
Kooskõlas eelnimetatud alusdokumentidega on koostatud ja kinnitatud Pärnu maavalitsuse palgajuhend.
Lisatasude osa on nii väike, et seda ei saa kuidagi probleemiks pidada. Mis on probleem ja miks see on probleemiks kasvanud?
Peapõhjus on selles, et ametnike astmepalku ei taheta (loe: julgeta) muuta, kuna see ei ole väga populaarne otsus rahva silmis. Siis minnaksegi teist teed: diferentseeritakse, makstakse lisatasusid.
Alati ja igal aastal tõuseb koristaja palk, see on ju tore, aga koristajad saavad miinimumpalka. Maavanema ja kantsleri 35. palgaaste on viimased seitse-kaheksa aastat olnud muutumatu - 12 500 krooni! Muudetud on astmestiku alumisi, 5.-10. astet. Ülalotsas pole midagi muudetud.
Kas Pärnu maavalitsus peaks loobuma enda hallatavast riigivarast, nagu Õunapuu ette paneb?
Pärnu maavalitsus on mitmest teisest maavalitsusest erinev selle poolest, et meie valitsemisalas peaaegu pole riigivara, mis ei ole vajalik maavalitsuse ülesannete täitmiseks.
Meie bilansis on vaid kolm hoonet: Akadeemia 2, Vase 2 ja Roheline 66. Akadeemia 2 on 100 protsenti täidetud ja enamikus maavalitsuse enda struktuuriüksustega. Rendilepingu alusel kasutab maavalitsusele kuuluvaid ruume Eesti Raadio. Vase tänava garaažid on tervenisti maavalitsuse kasutuses.
Tagasihoidlikuma kasutusega on Roheline 66 garaažid, mille võõrandamist oleme kaalunud. Kuna aga kinnistu jagamine on väga keeruline, samal ajal on teatud vajadus maavalitsuse jaoks olemas ja kuivõrd maavalitsuse kulud nimetatud kinnistule on vaid 500 krooni aastas, ei näe põhjust tormata.
Pärnu maavalitsuse tegelik probleem on kirjas tõstatatule vastupidine. Nimelt on maavalitsuse perekonnaseisuosakond sisuliselt rendipinnal, mille omanik on Pärnu linn.
Viimasel kümnel aastal ei ole me vahendite puudumise tõttu linnale üldse renti maksnud ja seetõttu pole meil rendilepingutki, kuigi faktiliselt me neid ruume kasutame. Paraku on linn asunud otsustavalt renti nõudma, mistõttu tähendab see Pärnu maavalitsusele lisakulu.
Missugusena näete maavalitsuste funktsiooni, kui kõik regionaalministri saadetud ettepanekud täidetakse, maavalitsusest saaks ju regionaalministri ideede rakendudes siseministeeriumi ühe ministri hallatav osakonnake?
Jah, mina olen kategooriliselt vastu maavalitsuse positsiooni nõrgendamisele, kuna praegu on ta ainus arvestatav territoriaalse juhtimise struktuur maakonna tasandil. Kindlasti mitte ainuvõimalik.
Olen korduvalt öelnud, et maavolikogude taasloomine oleks niisama hea, et mitte öelda parem! Aga vana kaevu ei tohi enne kinni ajada, kui uus pole valmis!
Kuidas suhtuvad regionaalministri ettepanekutesse teised maavanemad?
Maavanemate suhtumine ministri kirjasse on erinev. Mina olen ühes ääres, Järva maavanem teises ääres. Ülejäänud vahepeal.
Üks pluss veel selle kiituseks, kui oled kaua ametis olnud: ei karda kohta kaotada! Erinevalt mitmest kolleegist, kellel alles äsja oma “eluunistus” täitunud ja kes pole valmis tegema midagi, mis nende tooli võiks kõigutada! Mina olen piisavalt kaua olnud, et mitte karta kaotada kohta.
Olen äraootaval seisukohal ja loodan, et asjad lähevad normaalsesse rööpasse tagasi.